Belgia eestlane Ragnar Mägi.
ETV video siit: http://teleportal.neti.tv/etv2...
Brüsselis alustas tööd Eesti Selts Belgias, kes esitab justiitsministeeriumile registreerimisavalduse.
Et uus mittetulundusühing saaks riigis tegutseda, peab selle põhikirja lõplikult kinnitama ka Belgia kuningas. Belgias elab hetkel rohkem kui tuhat eestlast – nii võib seltsist kujuneda suurim omalaadne Euroopas, vahendas Aktuaalne kaamera.
Ragnar Mägi on pärast suurt sõda Belgias sündinud eestlane. Elu on teda viinud kauemaks isegi Aafrikasse, suure osa ajast on ta aga elanud Brüsselis ja arendanud seltsielu. Eestlaste tegevus Belgias algas juba 1929. aastal.
"Kahe maailmasõja vahel, siis pühitseti ikka Vabariigi aastapäeva," rääkis Mägi. "Olid meil jaanipäevad, olid jõuluõhtud ka ja teised tegutsemised. Päras maailmasõda tuli üks teine laine Eestist. Eestlased tulid ja liitusid ka Eesti seltsiga."
Eestlaste arv on eri ajaperioodidel Brüsselis kõvasti muutunud – sõda tõi Belgiasse põgenikke, kuid siin olid ka vangis Saksa poolel võidelnud. Neljakümnendatel lahkusid sajad eestlased Belgiast ning Eesti selts muutus peaaegu olematuks.
Nüüd on ajad muutunud – nädalavahetusel kutsus vastasutatud Eesti Selts külla eestlaste organisatsioonid üle Euroopa. Esimest korda ajaloos registreeritakse selts ka Belgia kuningriigis ametlikult.
Seltsi peasekretär Mari Tomp on n-ö europerioodi eestlane Brüsselis. Ühe olulise eesmärgina nimetas ta Eesti tutvustamist.
"On võimalus ka koos midagi teha ja et siinsed teised rahvad, eelkõige siis kohalikud näeksid ja teaksid, et meil on ka energiat ja jõudu ja väga põnevaid asju hinge taga," rääkis Tomp.
Nädalavahetuse konverentsil käidi välja mõte Euroopa eestlaste foorumist, mis toimuks tõenäoliselt Brüsselis. Saksamaa eestlaste ettepanekul võib peagi tööd alustada aga Euroopa eestlaste segakoor.
Toimetas Heikki Aasaru