Bürokraadid on Eesti riigi kaaperdanud – nad teevad rahvaesindajate asemel seadusi ja juhivad poliitikute asemel riiki UU (3)
Eestlased Eestis | 27 Nov 2019 | EWR
Eesti, 27.11.2019
©Scanpix
Kantsler Marika Priske teatas Lemetti juhtumit kommenteerides, et ametnikest keegi jagu ei saa.
Maaeluminister Mart Järviku tagandamine poliitmängude tulemusena on ühiskonnas tekitanud poleemika selle üle, kas ametnikkond on Eesti riigi poliitikutelt kaaperdanud.
https://uueduudised.ee/uudis/e...
Ametnikud ise mõistagi eitavad seda. Nii kirjutab ekskantsler Illar Lemetti ERR-is “Eesti ei ole ametnike riik” ja teine ametnik, riigisekretär Taimar Peterkop vastab küsimusele, kas Eesti on ametnike riik, et kindlasti mitte.
“Kindlasti ei ole. Meie riik on niimoodi üles ehitatud, et riiki juhivad poliitikud. See küsimus on juba naeruväärne,” sõnas Peterkop.
Nii jääbki õhku küsimus, et miks lahkus minister Kert Kingo ja mitte asekantsler Siim Sikkut ning miks on Lemettiga seoses tekkinud nii tugev ringkaitse, et kantsler Marika Priske väidab ülbelt: “Ei tasu arvata, et ametnikele on nüüd koht kätte näidatud. Meie selg on sirge!”
Teisipäeval Tallinna Õpetajate majas toimunud Konservatiivsel konverentsil tõi EKRE Riigikogu saadik Jaak Valge välja numbrid: 13. Riigikogu koosseisu ajal vastu võetud seadustest olid laias laastus 40% Euroopa Liidu direktiivide alusel tehtud, 50% on tulnud eelnõudena ministeeriumidest ehk kokku pandud ametnike poolt ja ainult 10% on algatatud saadikute ehk rahvaesindajate poolt.
Kui panna kokku see, et eurodirektiivid kirjutavad seadusteks samuti ametnikud ja lisada sinna ministeeriumide ametnike looming, siis 90% seadustest on ametnikkonna sulest – sealt tulevad ka seaduse parandamise seaduse parandamise seaduse jne eelnõud ehk puhas seadusandlik praak.
Ametnikud on tuntud ka sellepoolest, et nad kirjutavad eurodirektiividest Eesti seadustesse kohustuslikuna edasi ka selle, mis on tegelikult liikmesriikidele vabatahtlik, aga ka selle, mis on riigile lausa kahjulik. Seda tehakse puhtalt selleks, et seadus oleks igati EL-truu ega tekitaks vastuolusid Brüsseliga.
Uutel Uudistel on andmeid ka Hanno Pevkuri ministriajast, mil too komisjoni külastades küsis kantslerilt: kas Suur Hunt (EL) lubab! Kui ta sai vastuseks, et mitte, oli asi lukus. Selline on siis “poliitikute” riik!
Varro Vooglaid nentis Konservatiivsel konverentsil, et selline EL-i seaduste ülevõtmise maht on põhiseaduse-vastane, sest piirab tohutult konstitutsioonis kirja pandud riigi võõrandamatut suveräänsust.
Kõigest sellest saab teha kurva järelduse – ametnikud on riigi ja demokraatia kaaperdanud ning rahva volitatud poliitikud ei saa enam võimu haaranud bürokraatiast jagu. Lihtinimestele seega hoiatus: kõik sõltub ametnike suvast, sest nende kätes on ka seaduste väänamine.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
'deep state' apparatchikutest lahti ei saa ükski riik
Pealiskaudne Eesti.
Küsimus 1: Jah, kas Eesti on 'ametnike riik'? Riigisekretär Taimar Peterkop vastab tulihingeliselt: 'Kindlasti ei ole. Meie riik on niimoodi üles ehitatud, et riiki juhivad poliitikud. See küsimus on juba naeruväärne”.
A-hah! Kas kohe ei tulnud suhu tuttav maik? Sellisest ametnikele omasest, kummalisest 'oma kõlakambris/ peegelmajas/ suletud mullis' kapseldatud suhtumisest?
'Küsimus-on-juba-naerväärne'. See on nagu kood. Märk. Üleolevalt paljuütlev ja paljastav. Reflekselt kaitsev. Pinnapealne. Sest allolevad huvitavad numbrid küll räägivad vastu väitele: “Eesti ei ole ametnike riik”.
'...13. Riigikogu koosseisu ajal vastu võetud seadustest olid laias laastus 40% Euroopa Liidu direktiivide alusel tehtud, 50% on tulnud eelnõudena ministeeriumidest ehk kokku pandud ametnike poolt ja ainult 10% on algatatud saadikute ehk rahvaesindajate poolt. Kui panna kokku see, et eurodirektiivid kirjutavad seadusteks samuti ametnikud ja lisada sinna ministeeriumide ametnike looming, siis 90% seadustest on ametnikkonna sulest... Ametnikud on tuntud ka sellepoolest, et nad kirjutavad eurodirektiividest Eesti seadustesse kohustuslikuna edasi ka selle, mis on tegelikult liikmesriikidele vabatahtlik, aga ka selle, mis on riigile lausa kahjulik. Seda tehakse puhtalt selleks, et seadus oleks igati EL-truu ega tekitaks vastuolusid Brüsseliga'.
Küsimus 2 (lahtris 'jutt või asi'?): 'ametnike riik' teenib keda? Brüsselit või Eestit? Küsimus siis eeskätt neile, kes on veendunud et piisavalt teenides Brüsselit teenimegi Eestit. Sest klubisse kuulumisel on oma hind. Ja super sobilik küsimus see on tänapäeva moodsas Eestis. Meie väidetaval 'rohujuurte-', 'kodanikuühiskonna-' ja 'helge läbipaistvuse-' ajastul.
Ähh, kas mäletate? Või on see kõik unustatud? Taandunud? Pakun, et tasub väikse sammu tagasi astuda, ja küsida ausalt, mis on tegelikult 'arvamusliidrite'-meedia poolt 'populismi' järjepidev (ja juba megarefleksne) mahategemine, kui mitte vastasseis rohujuurte algatusele- sisuliselt demokraatiale - mis ongi mõnikord takistuseks importeeritud võõrale ideoloogiale/ direktiividele?
(Palun, pead millest välja hetkeks! Alaväärsuskompleksist? Millest täpselt ma veel ei saa hästi aru. Vaist ütleb, et nii robotlikku kaasaminemist ei ole Eestil nii jubedasti vaja. Muidu hääbume/ kaome täielikult. Julgust ja tarkust on vaja. Julgust mõelda oma peaga. Aru anda oma rahvale. See on päris inimlikkuse lakmuse test, sest heldus algab oma kodust.
See ei ole nii raske kui algul tundub...
ja filosoofiliselt ei ole sugugi mitte väiklane. Sellel on palju laiem ehk põlisem mitmekesisuse filosoofia taga kui tänapäeva 'one-size-fits-all' kitsas diversiteet.
Aga seda Pealiskaudne Eesti kahjuks ei tea ja ei ole veel oma nahal õppinud. Sest veel kummardab hetkedoktriine...).
Küsimus 1: Jah, kas Eesti on 'ametnike riik'? Riigisekretär Taimar Peterkop vastab tulihingeliselt: 'Kindlasti ei ole. Meie riik on niimoodi üles ehitatud, et riiki juhivad poliitikud. See küsimus on juba naeruväärne”.
A-hah! Kas kohe ei tulnud suhu tuttav maik? Sellisest ametnikele omasest, kummalisest 'oma kõlakambris/ peegelmajas/ suletud mullis' kapseldatud suhtumisest?
'Küsimus-on-juba-naerväärne'. See on nagu kood. Märk. Üleolevalt paljuütlev ja paljastav. Reflekselt kaitsev. Pinnapealne. Sest allolevad huvitavad numbrid küll räägivad vastu väitele: “Eesti ei ole ametnike riik”.
'...13. Riigikogu koosseisu ajal vastu võetud seadustest olid laias laastus 40% Euroopa Liidu direktiivide alusel tehtud, 50% on tulnud eelnõudena ministeeriumidest ehk kokku pandud ametnike poolt ja ainult 10% on algatatud saadikute ehk rahvaesindajate poolt. Kui panna kokku see, et eurodirektiivid kirjutavad seadusteks samuti ametnikud ja lisada sinna ministeeriumide ametnike looming, siis 90% seadustest on ametnikkonna sulest... Ametnikud on tuntud ka sellepoolest, et nad kirjutavad eurodirektiividest Eesti seadustesse kohustuslikuna edasi ka selle, mis on tegelikult liikmesriikidele vabatahtlik, aga ka selle, mis on riigile lausa kahjulik. Seda tehakse puhtalt selleks, et seadus oleks igati EL-truu ega tekitaks vastuolusid Brüsseliga'.
Küsimus 2 (lahtris 'jutt või asi'?): 'ametnike riik' teenib keda? Brüsselit või Eestit? Küsimus siis eeskätt neile, kes on veendunud et piisavalt teenides Brüsselit teenimegi Eestit. Sest klubisse kuulumisel on oma hind. Ja super sobilik küsimus see on tänapäeva moodsas Eestis. Meie väidetaval 'rohujuurte-', 'kodanikuühiskonna-' ja 'helge läbipaistvuse-' ajastul.
Ähh, kas mäletate? Või on see kõik unustatud? Taandunud? Pakun, et tasub väikse sammu tagasi astuda, ja küsida ausalt, mis on tegelikult 'arvamusliidrite'-meedia poolt 'populismi' järjepidev (ja juba megarefleksne) mahategemine, kui mitte vastasseis rohujuurte algatusele- sisuliselt demokraatiale - mis ongi mõnikord takistuseks importeeritud võõrale ideoloogiale/ direktiividele?
(Palun, pead millest välja hetkeks! Alaväärsuskompleksist? Millest täpselt ma veel ei saa hästi aru. Vaist ütleb, et nii robotlikku kaasaminemist ei ole Eestil nii jubedasti vaja. Muidu hääbume/ kaome täielikult. Julgust ja tarkust on vaja. Julgust mõelda oma peaga. Aru anda oma rahvale. See on päris inimlikkuse lakmuse test, sest heldus algab oma kodust.
See ei ole nii raske kui algul tundub...
ja filosoofiliselt ei ole sugugi mitte väiklane. Sellel on palju laiem ehk põlisem mitmekesisuse filosoofia taga kui tänapäeva 'one-size-fits-all' kitsas diversiteet.
Aga seda Pealiskaudne Eesti kahjuks ei tea ja ei ole veel oma nahal õppinud. Sest veel kummardab hetkedoktriine...).
Eestlased Eestis
TRENDING