Demokraatide arvates tegeleb president valimiseelse populismiga
Illegaalide töö on USA ettevõtetel võimaldanud palga arvel kokku hoida
USA president George W. Bush pakub lahendust riigi maksuametit ja piirivalvet juba aastakümneid vaevanud probleemile: seni illegaalselt USA-s tööl käivad immigrandid peaksid tema eelnõu kohaselt saama seadusliku õiguse riigis viibida tähtajaliste töölubadega.
Kodused demokraadid peavad sammu populistlikuks valimis-eelseks manöövriks, ka Mehhiko suhtub uuendusse suure ettevaatusega. Välisminister Luis Ernesto Derbezi sõnul on tegemist “hea aluspinnaga” riikidevahelistele suhetele, kuid ootas veelgi kaugemale ulatuvaid samme. Mehhiko suursaadik USA-s Juan Jose Bremer kuulutas USA sammu aga teretulnuks, vahendas ajaleht El Universal.
Ohtude kiuste dollarijahil
Samal ajal kui nn kõigi võimaluste maal elavad kümned miljonid inimesed allpool vaesuspiiri, meelitab USA jõukus ligi igal aastal üha rohkem võõrtöölisi, kes on valmis riiki tulema kõiki ohte trotsides, sageli ka piirivalvurite kuulirahe eest põgenedes. Need inimesed ei vaevu hankima dokumente, mis lubaks neil riigis viibida, vaid eelistavad USA-sse saabuda salakanaleid pidi ja teha tööd ilma makse maksmata, USA mõistes võileivahinna, Mehhiko- või Ladina-Ameerika mõistes aga kõrge palga eest.
USA ettevõtetele on illegaalide töölkäimine kasulik, sest need on nõus madalama palgaga ega oska reeglina ka endale suuremaid õigusi nõuda. USA riigi jaoks tähendab nende töö aga dollarite jätkuvat väljavoolu, ühe hiljutise arvutuse kohaselt saatsid illegaalid mullu oma kodustele teisel pool piiri keskmiselt kuni 200 dollarit kuus inimese kohta ning kogusumma küündis aukartust äratava 30 miljardi dollarini.
Bushi plaani kohaselt saaksid illegaalid kolmeaastase elamisloa, kui nad suudavad tõestada, et neil on alaline töökoht. See lubab neil ka legaalselt piiri ületada. USA ettevõtted võivad neid aga palgata, kui selgub, et ükski kohalik seda tööd ei taha. Legaliseerimine annab võimaluse taotleda alalist elamisluba, kuigi ei loo selle saamiseks eeliseid.
Miljonid odavad töökäed
Mehhikost ja mujalt Ladina-Ameerikast saabunud nn latiinod on võtmas üle seni peamiselt mustanahaliste tehtud madalapalgalisi töid, alates transporditöödest ja lõpetades lapsehoidmisega. Mullu korraldatud haaranguga vahistas politsei suure hulga illegaalseid töötajaid riigi suurima jaekaubandusketi Wal-Marti poodides.
On ka ettevõtteid, kes peavad isegi latiinode tööd juba liiga kalliks – nii lõpetati läinud aastal Texase osariigis Levi Straussi teksapükste tootmine, mis seni tehti peamiselt just mehhiklaste kätega. Hiinas toota on odavam.
Bush püüab latiinode hääli
Demokraadid süüdistasid Bushi ettevõtmist eile valimiseelses populismis. Mitmed vabariiklased heitsid aga ette, et Bush üritab sellega avada uksi uute immi-grantide saabumisele riiki.
2000. aasta presidendivalimistel hääletas enamik latiinosid Bushi vastu, kuigi Texase kubernerina oli ta üritanud hispaaniakeelsetega hästi läbi saada, õppides isegi nende keele selgeks.
Illegaalidel hääleõigust küll ei ole, kuid seekordne samm võib tuua hääli üha kiiremini kasvavalt legaalsete hispaaniakeelsete kogukonnalt, kes on saavutamas ülekaalu osariikides, mis enne 1848. aastat kuulusid Mehhikole: California (hispaaniakeelseid 32), Arizona (25), New Mexico (42), Texas (32), Nevada (20) ja Colorado (17 protsenti).
10–20 protsenti on latiinosid ka Florida, Illinoisi, New Jersey ja New Yorgi osariikides. Illegaale arvatakse olevat ainuüksi Californias kaks ja Texases üks miljon.