www.delfi.ee
Enam kui 100 teadlasest ja eksperdist koosnev grupp väidab oma värskes raportis, et USA California osariigis on tohutute „supertormide” oht, mis võivad üle ujutada veerandi osariigi majapidamistest ja põhjustada kuni 400 miljardi dollari suuruse kahju. Sellise tormi puhul oleks häving neli kuni viis korda suurem kui võimsa maavärina puhul.
Kõlab nägu apokalüptilise katastroofifilmi stsenaarium, kuid USA geoloogiateenistuse teadlased hoiatasid osariigi ja riigi päästeteenistuse töötajaid, et California geoloogiline ajalugu näitab, et selliseid supertorme on olnud ka minevikus ning need tuleks lisada osariigi võimalike katastroofide juba niigi pikka nimekirja, teatab Associated Press.
Supertorme pole Californias ette tulnud viimase 150 aasta jooksul. USA geoloogiateenistuse direktor Marcia K. McNutt ütles ajalehele New York Times, et 480 kilomeetri pikkune osa California keskorust oli 1861.-1862. aastal üleujutatud. Uputus oli nii ränk, et osariigi pealinn tuli üle viia San Franciscosse ning kuberner Leland Stanford pidi oma ametisseastumistseremooniale minema aerupaadiga. Geoloogiliste andmete kohaselt on veelgi suuremad tormid Californiat tabanud aastatel 212, 440, 603, 1029, 1418 ja 1605.
Risk on teadlaste sõnul üha suurem atmosfääri tõusvate temperatuuride tõttu, mis on muutunud ilmastiku varasemast ebastabiilsemaks.
Teadlaste modelleeringu järgi võiks torm kesta üle 40 päeva ja tuua osariiki üle kolme meetri sademeid. Tormi kihutaks tagant „atmosfääriline jõgi”, mis transpordiks vett samal määral kui 50 Mississippi jõge Mehhiko lahte. Tuule kiirus ulatuks 200 kilomeetrini tunnis ja hävingut lisaksid maalihked.
Selline supertorm oleks hüpoteetiliselt võimalik, kuid siiski ebatõenäoline. „Me arvame, et selline sündmus juhtub iga 100 või 200 aasta tagant, mis on umbes sama pikk periood kui San Andrease suurte maavärinate vahel,” ütles geoloogiateenistuse teadlane Lucy Jones.