Koori kauaaegne esimees Juhan Laanes ütles oma sõnavõtus: „Siinsed poliitilised rahvajuhid on äärmuslike vähemusgruppide survel ja muidugi ka poolehoiu kaotamise hirmul laskunud kompromissidesse, kus kristlik maailmavaade ja ristiusu tõed on alla surutud. Teatud ringkondades pole enam soovitav jõuludest rääkida ja kristlik usuõpetus koolides on asendatud eetikatundidega, kui sedagi.“
Kõneleja sõnul on aga Cantate Domino eesmärgiks viljelda vaimulikku muusikat ja esitada evangeeliumi laulus jumalateenistustel või iseseisvatel kontsertidel. Ta ütles tänusõnu lauljatele ja koorijuhtidele. Eriline tänu kuulus Peetri koguduse õpetajatele, organistile ja juhtkonnale. Väsimatule ja kannatlikule kauaaegsele koorijuhile, Rosemarie Lindaule andis esimees koos kiitusega üle ka ümbriku.
Õp. Andres Tauli söögipalve järel asuti pühadelauda, mille peakorraldajaks oli kooriliige Helju Salumets koos abilistega.
Esimees edastas tervitused ka koguduse nõukogu esimehelt dr. Jaan Kruusilt ja abiesimehelt Tiiu Roiserilt. Väga soojad tervitused saatis praost em. Edgar Heinsoo. Värsivormis tervitasid Nelly Lind ja Helju Kruuv. Oskar Viia jagas kuulajatega oma isiklikke mälestusi pikalt usuteelt, kus ta on rännanud. Rosemarie Lindau ütles tänusõnu koorile hea koostöö eest ja koorivana lisas tänu korraldajaile ja osavõtjaile.
Huvitava ja sisuka sõnavõtu kuulsime praost Jaan Tammsalult. Ta rääkis meile koguduste tööst tänapäeva Eestis, astudes sammu tagasi lähiminevikku. Eriline rõhk oli Viljandi Jaani koguduse tegevusel, kus ta Viljandimaa praosti ameti kõrval töötab õpetajana. Kuulsime, et Viljandi Jaani kirik on väga nõutav kontsertide korraldamiseks, eriti talvel. Eesti kirikutest on vaid 20 köetavad, mistõttu viimased on eriti nõutavad kontserdite korraldamiseks.
Õp. Tammsalu soovis, et Cantate Domino jätkaks oma laulumissiooni, mis on väga suure tähtsusega koguduse tegevuses.
Iga-aastane jõuluevangeelium sõnas Evi Dulderilt ning ühislaulud dr. R. Toi saatemuusikaga lõid reaalse jõulumeeleolu kõigile osalenuile.
Allpool mõned verstapostid koori 45-aastasest tegevusest:
• koor õnnistati 21. veebr.1959 õpetaja Puhmi poolt;
• koori 5. aastapäevaks 1963 valmis heliplaat Merit Co. vahendusel vaimulikust koorilaulust Eerik Purje juhatusel;
• koori 10. aastapäeval esitati G.F. Händeli oratooriumi „Messias“ jõuluosa 21.dets.1968 Peetri kirikus Maaja Duesbergi (nüüd Roos) juhatusel, mis kujunes Toronto eestlaskonnale selle aasta muusikaliseks suursündmuseks;
• koori 15. aastapäevaks 1973 kavandas kooriliige Sulev Saksniit rinnamärgi;
• Nelly Linnu poolt valmistatud koori lipp pühitseti 28. apr.1974;
• 25. aastapäeva tähistati kontsertjumalateenistusega 27. nov.1983 dr. Roman Toi juhatusel;
• koori 30. aastapäeva kontsert 4. dets. 1988 Rosemarie Lindau juhatusel • 35. aastapäeva tähistamisel 5. dets.1993 juhatas koori taas Rosemarie Lindau;
• Koori 40. aastapäeva puhul esitati 15. nov. 1998 osa Cyrillius Kreeki „Requim'ist“, tuntud ka kui „Eesti Reekviem“ Rosemarie Lindau juhatusel, dr. R. Toi orelisaatel. Solist dr. Martin Kiik.
Aastate jooksul on koor esinenud lisaks Peetri kogudusele ka teistes eesti kogudustes nii Kanadas kui ka USA-s ning kohalike Kanada ja USA koguduste jumalateenistustel. Osaletud on rahvuslikel aktustel nii ühiskooris kui ka iseseisvalt. Ei ole kunagi puudutud üldlaulupidude ühendkoorist.
Nüüd aga teeb muret kooriliikmete vananemine, eriti annab see tunda meeslauljate ridades. Seetõttu on koori sooviks (vist unistuseks), et kooriga liituks nooremaid lauljaid.