Nii toimus ka käesoleval aastal. Koori abiesimees Kalju Kaur juhatas sisse pidupäeva lühikese ülevaatega koori tegevusest, jagades ohtralt kiitust tegijatele. Peale õp Mart Jaansoni öeldud söögipalvet maitsti kohvilaua saadusi, mida korraldasid koori töökamad daamid Agnes Paju juhtimisel. Sõna sai õp Andres Taul, kes rääkis seekord jutluse asemel kiriku ja koguduse elust kõverpeeglist vaadatuna. Õp Mart Jaanson oma sõnavõtus oli väga rõõmus — mitte ainult võimaluse eest laulda Cantate Domino ridades, vaid kogu eestlaskonna sooja vastuvõtu eest Torontos. Epp Katariina, kes on vahepeal pikkust juurde saanud, püüdis isale vahele rääkida, kuid sellest ei tulnud palju välja.
Külla tuli ka naisansambel „Helin“ Margit Viia-Maiste juhatusel. Enne, kui nad kohvilauda istusid, kõlas võimas, ilus ja helisev noorte naiste ja neidude laul. Oleks vaja juurde sama palju noori mehi — olekski uus kirikukoor valmis.
Õp Jaanson tänas naisansamblit esinemise eest Eesti Majas koos Nõo meesansambliga ja andis üle roosid Nõo ansambli poolt.
Kuid ega Cantate Domino lauljatelgi ei tasu norutada. See laul, mis rikastab jumalateenistust Peetri kirikus — on teretulnud ja tänuväärt, ütles õp Taul.
Kalju Kauri suust kuulsime, kuidas me Messiase mäele läksime (varem kirjapandud tema poolt kiriku „Elus“). Algasime vastumeelselt ja ronides. Siis ikka kiiremini ja lõpuks juba kindlalt, pead püsti. Ega me sel ajal „Helinale“ alla jäänudki.
Aeg möödus kiirelt ja ilus sõbralik õhtupoolik jõudis lõpule.
Lahkuti teadmises, et suvel seisab ees veel üks jumalateenistus erakorraliselt, kus laulame koos „Estonia“ kooriga oma lugupeetud organisti dr Roman Toi 90. sünnipäeva tänujumalateenistusel 18. juunil.