Kui Carolin oli kahekuune, tuli tema isa Arre missioonilt Iraagis mõneks päevaks koju, et oma väikest tütrekest esmakordselt näha. See jäigi nende esimeseks ja viimaseks kohtumiseks. Mõned lühikesed päevad peale Arre Iraaki tagasijõudmist saabus perekonnale Eestis ametlik teade: „Täna hommikul hukkus teenistusülesandeid täites kaitseväelane, vanemveebel Arre Illenzeer.“ See toimus aastal 2004. Üle aastate on selliseid teateid jõudnud mitmele perekonnale.

Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fond eesmärgiks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahest, selleks, et aidata katta Eesti eest võidelnud kaitseväelaste laste koolituskulusid või toetada nende huvitegevust. Praegu on 45 sellist eri vanuses last.

Fondi asutajateks on Eesti Nato Ühing, Reservohvitseride Kogu ja OSMTH (kristlikke ohvitsere ühendav organisatsioon). Sihtasutus alustas tegevust 2011. a alguses ja peamiseks tegevuseks on heategevuslikud projektid.

Fondi asutamisel ütles president Ilves: „Me ei jäta kedagi lahinguväljal maha. Ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus, kus raske haavatasaamise järel õpivad mehed ja naised uuesti elama.“

Mitmed küsivad, miks Eesti peaks välisoperatsioonidel üldsegi osalema? Eesti on NATO liige. Liikmeks saamisega kaasneb kohustusi, mida täites aitab Eesti kindlustada oma riiklikku turvalisust, kui Eestil seda kunagi otseselt vaja oleks.

Eestlased võõrsil ning eriti Kanadas aitasid intensiivse selgitustööga, et Eesti saaks vastu võetud NATOsse. Kanada oli esimene, kes ratifitseeris Eesti ametliku liikmekandidaadi staatust ning hiljem esimene, kes ratifitseeris Eestit täisliikmena. Ei ole mingit kahtlust, et meie tungivalt nõudsime Kanada poolehoidu Balti riikide vastuvõtmiseks NATO liikmeskonda.

Sellega langeb ka meile vastutus tegutseda nende nimel, kes on kannatanud NATO missioonide tagajärjel – nimelt langenute või raskelt haavata saanud sõdurite laste heaks. Alates 1995. a on kaitseväe välisoperatsioonidel osalenud ligi 2300 Eesti kaitseväelast, 130 sõdurit on saanud lahinguväljal vigastada, neist 34 raskelt. Ainuüksi Afganistanis on langenud 9 sõdurit. Seega on Eesti proportsionaalselt teise kõige suurema langenute protsendiga Kanada järel.

Hiljuti toimus organisatsioonide esindajate koosolek, kus arutati võimalusi Fondi toetamiseks. Kohal olid: Toomas Merilo, EKN ja Metsaülikool; Anita Saar, Toronto Eesti Ühispanga president; Mari Ann Tammark, EERO president; Ellen Leivat, AKEN president; Anne Keelmann, Toronto Eesti Seltsi esimees; Markus Hess, EKN esimees; Robert Kimsto, EKN; Ülo Isberg, Fondi esindaja Kanadas ja Ohvitseridekogu esimees; Laas Leivat, aupeakonsulaat. Peale Toomas Merilo power-point esitlust otsustati leida ühiselt võimalusi Fondi toetamiseks. Esialgne kava on alustada tulutoovate aktsioonidega s.a. septembris.

Koosolek nõustus, et langenud ja raskelt vigastatud Eesti sõdurite lapsi on kõigil headel inimestel võimalik toetada. Koosolek loodab Eesti inimeste heasoovlikusele ja abistavale käele. Rohkem informatsiooni lähitulevikus. (EE)

EKN

TRENDING