«Pärast Baltimaade annekteerimist Nõukogude Liidu poolt aastal 1940 deklareeris toonase välisministri kohusetäitja Sumner Welles, et USA ei tunnusta nende riikide Nõukogude Liitu võtmist. Rohkem kui 50 riiki võttis USA eeskujul sama seisukoha,» teatas Clinton eilset kuupäeva kandvas avalduses. «See tähtis dokument toetas Balti riike iseseisvate vabariikidena kriitilisel ajahetkel, tagades nende rahvusvahelise tunnustamise ning hõlbustades nende diplomaatiliste esinduste tööd 50 opositsiooniaastal.»
«Wellesi deklaratsioon on tunnistus meie pikaajalisest toetusest Baltimaadele ning austusavaldus iga teie riigi pühendumisele vabaduse ja demokraatia ideaalidele,» jätkus Clintoni avaldus. «Ajal, kui Eesti, Läti ja Leedu tähistavad peaaegu 20 aasta möödumist iseseisvuse täielikust taastamisest, hindame me oma Balti sõpru kui väärtuslikke NATO liitlasi, tugevaid partnereid Euroopas ja rahvusvahelisel areenil ning elavat tõestust kõigest sellest, mida demokraatia ja hea valitsemine võivad saavutada.»
Wellesi deklaratsiooni koostas USA välisministeeriumi toonane Euroopa asjade osakonna direktor Loy W. Henderson. Esimese maailmasõja ajal Kaunases Ameerika Punase Risti esinduse avanud Hendersoni sidus Baltimaadega ka lätlannast abikaasa.
Pärast teksti esimese versiooni nägemist palus Welles selle ümber kirjutada, sest avaldus polnud tema hinnangul piisavalt jõuline. Tema hinnanguga nõustus ka toonane Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt.
1940. aasta 23. juuli õhtul sai Welles tuua avalikkuse ette ja ka telegraafiga Moskvasse läkitada avalduse, mis oli tema ja presidendi täpsustuste järgi ümber kirjutatud.
Toimetas Evelyn Kaldoja
