Juubelinäitus Mississauga Kunstigaleriis 4. apr.—26. mai 2002
Eesti kunstihuvilistele Torontos on
Vanameister Abel Lee. Foto valmivast videofilmist.VS
kunstiühing „Colour and Form Society“ nimi tõenäoliselt tuttav. Ühing pühitseb tänavu oma 50.a. juubelit näitusega Mississauga Civic Centre Galeriis. Kuraator Robert Freeman võttis näituse saatesõnas „Colour and Form Society“ olemuse kokku järgnevalt: „Paljud ühingu originaalliikmed olid äsja Euroopast Kanadasse saabunud immigrandid. Nende kunstiline tagapõhi ja looming oli erinev 1950-ndate aastate Kanada kunstist ja mõjus rikastavalt kohalikule loomingule…“
Kultuuriajalooliselt oleks ehk huvitav meenutada, kuidas see kunstiühing sündis ja arenes.
London (Ont.) Public Library ja Art Gallery energiline kuraator Claire Bice, soovides tutvuda loominguga, mida esindasid peale II Maailamsõja lõppu Kanadasse immigreerunud kunstnikud, organiseeris Londoni kunstimuuseumis nende loomingu näituse, mis toimus 23. nov.—30. dets. 1951. Kahekümnest riigist saabunud kunstnikud esitasid üle 300 kunstiteose. Nendest valiti näitusele 106 mitmesuguses tehnikas 56 kunstniku poolt valmistatud teost. Näituse kataloog oli eestlastele positiivseks üllatuseks. Meie väikest rahvusgruppi esindas 13 kunstnikku 23 teosega. Elavana meenub kunstiühingu sünniloos episood, kui 1952. aasta suvel kohtasin tolleaja Toronto kuulsaima kaubamaja Eaton'i trepil kunstnik Ene Falkenbergi, kes oli mu hea tuttav Tallinna kunstikoolist. Rõõmsalt diskuteerisime Londoni näituse tähtsuse üle meie loomingulise tegevuse õhutamisel. Mäletan ennast ütlevat, et: „…kui meid on nii palju, siis võiksime ju organiseeruda,“ millele Ene vastas: „…mitte ainult eestlased üksi, vaid kõikidest rahvustest kunstnikud…“
Järgnevate sündmuste detailid on haihtunud aastate udusse, kuid entusiastlike kontaktide ja koosolekute põhjal sündis 1952.a. suvel „Art Club of New Canadians“. Presidendiks valiti tunnustatud Leedu graafikakunstnik Telesforas Valius, sekretäriks Ene Falkenberg ning usun mäletavat, et Abel Lee teenis abipresidendina. Näitusteks võimaldas ruumid Toronto Ülikool Hart House galeriis. Ka ajakirjandus suhtus positiivselt.
1953. aastal sai presidendiks soome päritoluga maalikunstnik Paavo Airola, kes aktiivse loominguinimesena väitis, et „…meie oleme professionaalsed kunstnikud, meil ei ole aega ega vajadust klubiliseks tegevuseks…“ Põhikirja ei muudetud, kuid grupp sai uueks nimeks „Colour and Form Society“. Sellisena on organisatsioon 50 aastat püsinud ning suureks kasvanud. Praegu on ühingul 81 aktiivset liiget ja nagu näitus tõestab, on nad kõik võimekad kunstnikud. Regulaarselt ilmub „C&F“ bülletään, mis informeerib käimasolevatest ja tuleviku tegevustest nii ühingu programmis kui ka üksikkunstnike osas.
Presidendiks on praegu leedu päritoluga energiline skulptor Saulius Jaskus, ning juba mitmed aastad on tegevust senior advisor'ina nõustanud endine kauaaegne president George Rackus.
Ajaloolise märkusena võiks lisada, et ühingul on olnud kolm eestlasest presidenti: Abel Lee, Osvald Timmas ja Ruth Tulving.
Aastate jooksul on paljud eesti kunstnikud ühingu näitustel esinenud. 1978.a. arenes „Colour and Form Society'l“ edukas koostöö Mississauga Kunstigaleriiga. Sealseis, linna keskuses asuvates ruumides on toimunud 8 ulatuslikku näitust alates 40.a. juubelinäitusega 1992.a.
Käimasoleval (kuni 26. maini) 50.a. juubelinäitusel esinevad kõik 81 kunstnikku, kelledest 20 on kauaaegsed liikmed. Eluaegse liikme staatuse omavad Lee, Timmas ja Tulving. Näituse üldmulje on ühtlane, mitte eksperimenteeriv, vaid pigem mediteeriv looming. Vähe on spontaanset, abstraktset, ennemini leiame sümboliseerivat fantaasiat, koguni muinasjutulisi meditatsioone, mis kõik võimekalt esitatud. Meeldejääv on Verna Linne segatehnikas teostatud „Seeking Light“, mis on muinasjutuline illustratsioon. Maagilise momendina jääb mällu Heather Grindley toonitundeline „Nude“, mis on teostatud söe- ja pastellitehnikas veenva joonistusoskusega.
Nimetama peab ka Don Dickson'i kolme meetri kõrgust terasest ja vasest konstrueeritud torni „Aquamirage“ ja Saulius Jaskuse savist mehe kuju „The Breath“. Tegelikult on terve näitus nauditav värvi ja vormi „muusika“.
Eestlastest demonstreerib Ene Falkenberg kahes õlimaalis — „Selfportrait“ (1951) ja „Chair and Rose“ oma meisterlikkust impressionistlikus pintslitehnikas ja koloriidis. Ruth Tulvingult on disainisärav akrüülmaal „Fiesta Butterfly“. Osvald Timmaselt on kaks maastikumuljelist õlimaali, ning Abel Leelt kaks maali segatehnikas.
Näitusel on ka meie hulgast lahkunud liikmete Karl Kaing'i ja Ervin Milveki maalid.
Mississauga Civic Centre asub Burnhampthorpe Rd. ja City Centre Drive nurgal Mississaugas.
