5. aug. 2020
Kasarmust tehtud koroonakliinik Mexico City'is. Atüüpilist kopsupõletikku põdev Lucia Pina räägib arst Dr. Giorgio Franyutiga 19.06.2020. Franyuti sõnul diagnoositakse palju tuberkoloosihaigeid ekslikult COVID-19 põdejateks. Foto: Scanpix
https://objektiiv.ee/covid-19-...
Liikumispiirangud ja häired ravimite tarneahelates takistavad nii tuberkoloosi kui HIV-i ja malaaria ravimist ning COVID-19 pandeemia võib tuua kaasa tuberkuloosisurmade arvu pea kahekordse kasvu, vahendab The New York Times.
Tuberkuloos algab kerge palaviku ja halva enesetundega. Järgneb valulik köha ja hingeldamine. Nakkus levib inimeste vahel kiiresti. Haiguspuhangule piiri panemine nõuab kontaktide jälgimist, haigete eraldamist ja ravi kestab mõnest nädalast mitme kuuni, kirjutab The New York Times.
Tuberkuloos levib kõikjal maailmas ja see on täna maailma kõige surmavam haigus, nõudes aastas 1,5 miljoni inimese elu.
Käesoleva aasta alguseni jäi tuberkulooosi ja selle surmavate liitlaste, malaaria ja HIV-i, juhtumeid järjest vähemaks. Viimaste teadaolevate andmete kohaselt, aastast 2018, oli näidatud haigustesse surnud inimeste arv ajaloo väikseim.
Täna, kui COVID-19 pandeemia on riikide rahvatervise süsteemid üle koormanud, on tuberkuloosi, malaariasse ja HIV-i haigestumise määr taas kasvama.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) malaaria programmi juht Dr Pedro L Alonso sõnul ähvardab COVID-19 tühistada kõik edusammud, milleni viimase kahekümne aasta jooksul on malaariaga võitlemisel jõutud.
COVID-19 hirmus, eriti arenevates riikides, on suletud raviasutusi, mille tõttu paljud HIV-i, malaaria ja tuberkuloosihaiged ei saa enam vajalikku ravi. Lennu- ja meretranspordi piirangud on rängalt mõjutanud ravimite haigete juurde viimist ning seda eriti piirkondades, kus nimetatud haigused on kõige rohkem levinud.
80 protsenti maailma tuberkuloosi, malaaria ja HIV raviprogrammidest on teatanud teenuste häiretest. ÜRO aidsiprogrammi väitel, on ühel neljast HIV nakkusega inimesest mure vajalike ravimite kättesaadavusega. Kui ravikuuris tekib vahe, võib see kaasa tuua ravimiresitentsuse, mis on paljudes riikides, hoolimata Hiina viirusest, väga tõsine mure.
Lääne-Aafrikas, kus sureb 90 protsenti maailma malaariahaigetest, on just alanud malaariahooaeg, kuid tavalised haigusega võitlemise tegevused – nagu putukamürkidega immutatud magamisasemete kattevõrkude jagamine ja sääsekolooniate mürgitamine – on liikumispiirangute tõttu takistatud.
Ühe hinnangu kohaselt, võivad kolmekuulised liikumispiirangud ja kümme kuud kestev tagasipöördumine normaalse elu juurde, tuua kaasa lisaks 6,3 miljonit tuberkuloosijuhtu ja 1,4 miljonit surma.
Kuuekuuline häire retroviirusevastases teraapias, võib kaasa tuua rohkem kui poole miljoni inimese surma HIV-iga seotud haigustesse.
Malaariasurmade arv võib COVID-19 pandeemia tõttu kasvada kaks korda, 770 000 inimesi aastas.
Avaliku ja erasektori koostööprojekti The Global Fund esindajate sõnul, mis rahastab võitlust tuberkuloosi, malaaria ja HIV-iga, sõnul nõuab kahjude maandamine lisaks 28,5 miljardit dollarit. Mis on summa, mille kokku saamine on väga ebatõenäoline.
Tänaseks on kommunistlikust Hiina rahvavabariigist alguse saanud COVID-19 pandeemia tõttu elust lahkunud 692 000 inimest.
Toimetas Karol Kallas
