David Hogg sündis 1972.a. Torontos, tema ema on eestlane — pärit Kihnu saarelt — ja isa inglane. Kodus valitses alati kaks keelt ja nii kasvas David üles mõlemas, nii kanada kui eesti ühiskonnas. Ta käis eesti täienduskoolis ja skautides ning armastus eesti keele ja Eestimaa vastu viis ta 1993.a. Eestisse, kuhu ta jäi 7,5 aastaks.
David Hogg koos abikaasa Heili ja noorema tütre Teijaga Toronto eesti lasteaia mardipeol.
Tol ajal oli Eestis olla iseäranis huvitav, kuna kõik muutus väga kiiresti ja võimalusi oli palju. David tegi seal mitmeid töid — vahepeal tegeles koos partneriga puidutoodete ekspordiga Inglismaale. Tema oli ka üks suuremas grupis, kes asutasid Tallinnas Nimeta Baari.
1998.a. abiellus David Pärnust pärit Heiliga, järgmisel aastal sündis esimene tütar Tiffany. Aastal 2000 kolis pere Torontosse, kus neil sündis veel kaks last: poeg Markus on praegu kuueaastane ja Teija saab varsti kolmeseks. Sünnipäev on tal isaga ühel päeval, 23. novembril. Lapsed räägivad head eesti keelt — Tiffany on Põhjala Tütarde gaid, Markus Kalevi lipkonna hundu ja Teija käib Toronto eesti lasteaia esimeses klassis. Abikaasa Heilile meeldib Kanadas väga, kohanemisega probleeme polnud ning ta töötab laupäeviti eesti lasteaias, igapäevaselt aga peab väikest lasteaeda kodus.
Väga suure osa Davidi elust on hõlmanud skautlus. Juba enne Eestisse kolimist oli ta kaks aastat Kalevi lipkonnas hundujuht, Eestist tagasi tulles asus kohe taas skautluse vallas tegutsema, olles algul abijuht ja siis juht. Praegu on ta Kalevi lipkonna Viru skautrühma vanem. Kaks aastat tagasi viis ta 32 inimest neljaks päevaks Algonquin parki matkama, mis oli huvitav väljakutse kõigile osalenuile. Skauditöö meeldib talle väga, kuna saab tegelda noortega ja olla seotud loodusega.
Suure osa Davidi ajast haarab ka tegutsemine korporatsioonis Sakala, kuhu ta astus 1994.a. Eestis. Praegu on ta Sakalas vanamehe ametis ning läheb peatselt Eestisse korporatsiooni 100.a. juubelile. Kuigi David on väga hõivatud oma pere- ja tööeluga, tegutseb ta suure rõõmuga eesti ühiskonnas — ikka sellepärast, et see on talle endale väga südamelähedane, ning ka selleks, et eestlus siin kaua püsiks.
Davidi igapäevatööks on müügimehe amet, valdkonnaks puhastusvahendid; enne Eestisse minekut õppis ta ülikoolis marketingiala. Hiljuti aga hakkas ta põhitöö kõrvalt tegelema veel ühe tööga, mis on olnud tema eluaegseks hobiks ja harrastuseks: nimelt lõi ta oma catering’i firma. Söögitegemine on talle alati meeldinud ja keskkooli-ülikooli ajal töötas ta 7 aastat restoranide köögis, saades väärtuslikke kogemusi. Soov oli minna kokanduskooli, aga kuna ta tahtis peret ja lapsi, arvas, et selle ameti puhul tuleb veeta pikad õhtud tööl, mis ei sobi ehk pereeluga. Seega valis ta teise marsruudi, jättes söögitegemise oma hobide valdkonda.
Nii on ta aastaid valmistanud perekonnapidudel kõik söögid, samuti viinud läbi sõprade dinner party’sid. Hiljuti avas ta oma business’i ja on igati avatud uutele pakkumistele. Juba on ta ka läbi viinud mitmete ürituste toitlustamist: näiteks valmistas ta hiljuti suupisted ühele Estdocs’i üritusele; aasta algul oli üks suur leeripidu, milleks tuli valmistada nii külmad kui soojad toidud. David nimetab oma mentoriks Susi Holmbergi, kes on teda väga palju aidanud; mitmete ürituste toitlustamist on nad teinud ka koos.
Kas sellest kujuneb kunagi välja tema igapäevatöö, on Davidi sõnul veel vara öelda, aga praegu teeb ta seda oma põhitöö kõrvalt õhtuti ja nädalavahetustel. Ta pakub täieliku teenindusega catering’i alates nõude ja nugade-kahvlite kohaletoomisest kuni ürituse järgse koristamiseni. Ta on korraldanud ka baari. Toitudest teeb ta nii suupisteid kui külmlauda ja sooje roogi, ühesõnaga kõike, mida klient soovib. Valmistab hea meelega ka eestipäraseid toite, aga lemmikuks on kujunenud itaalia köök ja mereannid. Hinnad on paindlikud — kui klient ütleb oma eelarve, saadakse alati kokkuleppele. Kui valitakse odavam variant, ei tähenda see sugugi, et kvaliteet kannataks — Davidi sõnul saab teha ka vähese rahaga häid ja maitsvaid toite.
Üks Davidi hobidest on sukeldumine, millega ta on kaua tegelenud. Juba aastaid on ta käinud iga nädal Ontario järves sukeldumas, isegi talvel — kui ka väljas on 10 kraadi külma, siis on järvevesi ikka plussis. Lemmiktegevus on veesügavuses asuvate laevavrakkide uurimine. Oma sukeldumishuviga on David käinud ka paljudes lõunamaades. Aga siiski, oma lemmikohaks maailmas nimetab ta Kotkajärvet.