JAH: Anne Karik-Uustalu, Sampo Panga analüütik
Eesti jooksevkonto defitsiit on taas – nagu ka 1997. aastal – omandanud ähvardavad mõõtmed. Jooksevkonto defitsiit tähendab, et Eesti elab võlgu kapitali eksportivate maade arvelt.
Sven Kunsing: Möödunud aastal ulatus defitsiit -12.5%-ni sisemajanduse kogutoodangust, selle aasta algus ei ole toonud paranemist. Pigem vastupidi: minu hinnangul oli I kvartali jooksevkonto defitsiit taas rekordiline, ulatudes 4,8 miljardi kroonini, mis on üle 18% SKT-st.
Anne Karik-Uustalu: Aastal 2000, kui maailmamajandus koges kõrgkonjunktuuri, suutis Eesti jõudsalt kasvatada oma eksporti. Seetõttu püsis jooksevkonto defitsiit vaatamata kodumaise tarbimise ja investeeringute jõudsale kasvule (viimased teadupärast suurendavad importi) suhteliselt tagasihoidlik.
Nüüd on eksporditurud madalseisus, aga madalad intressid ja viimaste aastate kiire majanduskasvu tulemusena kasvanud reaalsissetulekud soodustavad tarbimist ja investeeringuid – seega impordi kiiret kasvu. Ka on välisinvestorid tänu Eesti kõrgele riigireitingule (majanduse usaldusväärsusele) heameelega nõustunud Eesti investeeringuid ja tarbimist rahastama.
Kunsing: Eestis investeeritakse palju, kuid paraku pole eriti märgata, et need investeeringud oleksid suunatud ekspordipotentsiaali parandamisse. Pigem on viimastel aastatel olnud tegu investeeringutega kinnisvarasse, kaubandusse ja muudesse sisemaise tarbimise ja edevuse rahuldamise vajadustesse. Sellel pole palju seost kaupade ja teenuste ekspordi suurendamisega, mis võimaldaks meil tulevikus ilma oluliste probleemideta oma võlgu välismaailma ees tasuda.
Karik-Uustalu: Mis edasi juhtub, sõltub suuresti maailmamajanduses toimuvast. Kui maailmamajanduse kasvutempo kiireneb 2003.-2004. aasta vahetusel, saab tuge Eesti eksport ning jooksevkonto defitsiit SKP suhtes hakkab vähenema.
Kui maailmamajanduse hoogustumine nihkub kaugemasse tulevikku, siis hakkab jooksevkonto defitsiiti vähendama aeglustuv majanduskasv, s.o tarbimise ja investeeringute kasvu aeglustumine. Praegusi arenguid arvestades näib see arengustsenaarium olevat tõepärasem.
Karik-Uustalu: Otseinvesteeringute jätkumine sõltub investeeringute tootlikkusest ja tööjõu olemasolust. Ma arvan, et tootlikkuse osas on Eesti jätkuvalt perspektiivne maa. Otseinvesteeringute jätkumist toetab ka korras riigi rahandus, rahvusvahelise standardi järgi keskmisest tagasihoidlikum võlakoorem ja positiivne investeerimiskliima ning integratsioon Euroopa Liidu majandussfääri.
Kunsing: Ma ei usu, et Eesti suudaks kolm aastat järjest välja kannatada sellise jooksevkonto defitsiidi, nagu eelmisel aastal oli ja sellel aastal tuleb. Siiski pole kadunud lootus positiivsele stsenaariumile – kui ekspordinõudlus paraneb ning ettevõtted ja tarbijad arvestavad rohkem sellega, kui stabiilsed on nende tuluallikad ning sellega, mis toimub Eestist kaugemal.