Fred Püss
reporter
www.delfi.ee
GRAAFIKUD | President Kersti Kaljulaid tegi tänavu kokku 34 välisvisiiti, mis läks riigile maksma üle 420 000 euro
President Kersti Kaljulaid FidžilFoto: Presidendi kantselei
http://www.delfi.ee/news/paeva...
President Kersti Kaljulaid tegi tänavu kokku 34 välisvisiiti, mille majutus- ja lennukulud on umbes 424 000 eurot. Töövisiidid Austraaliasse, Vanuatule, Fidžile, Uus-Meremaale ja Ameerika Ühendriikidesse toimusid seejuures järjest, nii et sisuliselt reisis president 20. oktoobrist kuni 2. novembrini ümber terve maailma. Altpoolt leiad ülevaate kõigist riigipea tänavustest välisvisiitidest.
1.-2. jaanuar: ametlik visiit Austriasse. President Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski osalesid koos Bulgaaria president Rumen Radevi ja tema abikaasaga Austria presidendi Alexander Van der Belleni kutsel Viini Filharmoonikute traditsioonilisel uusaastakontserdil ning sellele järgneval lõunal. Eesti, Bulgaaria ja Austria olid ühise programmiga Euroopa Liidu Nõukogu kolm järjestikust eesistujariiki.
17.–19. jaanuar: töövisiit Brüsselisse. President Kersti Kaljulaid kohtus Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga. Kohtumisel arutati Euroopa Liidu tuleviku küsimusi, järgmise finantsperioodi kujundamist, aga ka ühenduse energiapoliitikat, idapartnerlust ja suuri taristuprojekte. Lisaks kohtumisele Junckeriga osales president Kaljulaid kahel arutelul Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse ning Euroopa Liidu Julgeolekuuuringute Instituudi juhtidega, kus käsitleti Euroopa Liidu tuleviku, ühiste kaitsealgatuste ja idapartnerluse teemasid. Õhtul osales riigipea Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia „Mythos" rahvusvahelisel esiettekandel Bozari kontserdimajas.
Reklaam
5.–12. veebruar: töövisiit Lõuna-Koreasse. President Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski olid töövisiidil Lõuna-Koreas, mille raames kohtus riigipea Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-in'iga, kellega arutati küberjulgeolekut, regionaalset julgeolekuolukorda ja Eesti e-valitsemise kogemusi. Pärastlõunal on riigipea Eesti kõlaritootja Estelon uue salongi avamisel. Samuti kohtus president Kaljulaid Gyeonggi kuberner Nam Kyung-pil´iga ning avas Seoulis e-residentide digi-ID keskuse, kus Politsei- ja piirivalveamet asus pilootprojektina väljastama eraettevõtte vahendusel e-residendi digi-ID. Samuti osales president Kaljulaid olümpia avatseremoonial, külastas olümpiaküla ja kohtus Eesti sportlastega. Riigipea jälgis olümpial naiste ja meeste murdmaa- ning laskesuusatamist ja iluuisutamist.
15.–18. veebruar: töövisiidid Saksamaale ja Leetu. 15.–16. veebruaril osales president Kaljulaid Münchenis toimuval välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil, mis on olulisim atlandiülene julgeoleku- ja välispoliitika alane arutelu, kus sel aastal räägiti muude teemade seas ka tehisintellektist ja uue aja konfliktist, samuti NATO väljakutsetest selle idatiiva julgeoleku tugevdamisel ning küberjulgeolekust demokraatia ja valimiste taustal. Konverentsil osalevad igal aastal kümned riigipead ja valitsusjuhid, suurettevõtete juhid, mõttekodade esindajad ja valdkonna teadlased.
17. veebruaril oli Eesti riigipea Leedu 100. aastapäeva sündmusel Vilniuses, kus osales Balti riikide lippude heiskamise tseremoonial, jumalateenistusel Vilniuse katedraalis ja Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė lõunasöögil. Õhtul siirdus president Kaljulaid tagasi Münchenisse.
27. veebruar: töövisiit Lätti. Riias etendus Läti rahvusooperi- ja balletihoones Estonia teatri ballett "Kratt," millega tähistati Eesti 100. aastapäeva.
26.–28. märts: töövisiit Ühendkuningriiki. Riigipea kohtus Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II-ga, Eesti kogukonnaga Londonis, külastas ülikooli Imperial College ja pidas loengu sõltumatus poliitikainstituudis Chatham House, kus rääkis digitaalse üleminekuga toimetulekust. Samuti avas riigipea Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud äriseminari, kus Eesti tutvustas Ühendkuningriigis asuvatele meediateenuste osutajatele oma majandus- ning õiguskeskkonda, lisaks pidas president avaliku loengu ülikoolis University College London.
2.–5. aprill: töövisiit Ameerika Ühendriikidesse. Riigipea kohtus Valges Majas president Donald Trumpiga. Eesti, Läti, Leedu ja Ameerika Ühendriikide presidentide kohtumisel ja sellele järgnenud lõunasöögil keskenduti peamiselt julgeoleku- ja majanduskoostöö teemadele ning võeti vastu ühisavaldus. Lisaks riigipeade kohtumisele osales president Kaljulaid Balti-USA ärifoorumil. Kolmele Balti riigipeale andis õhtusöögi USA rahvuslik julgeolekunõunik H. R. McMaster.
9.–10. aprill: töövisiit Prantsusmaale. Riigipea kohtus president Emmanuel Macroniga ja osales Balti sümbolismi näituse avamisel Orsay muuseumis. Samuti kohtus president Kaljulaid Prantsusmaa ettevõtjatega ja tutvustas Eesti majanduskeskkonda ja e-riiki. Ta avas ka Lyonis majandusfoorumi, millest võtsid osa nii Prantsusmaa kui Eesti ettevõtjad, külastas Lyoni digilinnakut ja avas Eesti ettevõtte Rangeforce korraldatud kübervõistluse. Lisaks olid kohtumised Auvergne-Rhone-Alpes regiooni prefekti Stéphane Bouillon'i ja Lyoni linnapea Georges Képénékian'iga ning lõunasöök kohalike poliitikute ja majandustegelastega.
19.–24. aprill: töövisiit Ameerika Ühendriikidesse. Riigipea esines Maailmapanga ja Maailma Terviseorganisatsiooni konverentsil ning osales McCaini instituudi Sedona foorumil. Maailmapanga ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) konverentsil andis riigipea ülevaate Eesti universaalses tervisekindlustuse kogemusest. Lisaks kohtus president Kaljulaid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) presidendi Christine Lagarde'iga, külastas Washingtonis Eesti Kunstimuuseumi ja Rahvusgalerii koostöös Eesti 100. sünnipäevaks valminud Eestist pärit maalikunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) esimest isikunäitust. Samuti kohtus president Kaljulaid Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi Ukraina eriesindaja Kurt Volkeri ja Freedom House'i juhi Michael Abramowitziga.
16.–18. mai: ametlik visiit Kreekasse. Riigipea kohtus Kreeka presidendi Prokópis Pavlópoulose, Kreeka parlamendispiikri Nikolaus Voutsise, peaminister Aléxis Tsíprasega ning opositsiooniliider Kyriakos Mitsotakisega. Lisaks külastas riigipea Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) staapi Pireuse sadamas, osales Eesti Õigeusu kirikute kuplite näituse avamisel Bütsantsi Muuseumi ning kohtus kohalike digivaldkonna esindajatega.
Reklaam
22.–24. mai: ametlik visiit Ukrainasse. Riigipea kohtus Ukraina presidendi Petro Porošenkoga, peaminister Volodymyr Groysmaniga, asepeaminister Ivanna Klympush-Tsintsadzega ja Ukraina ülemraada esimehe Andri Parubiga. Lisaks kõneles president Kiievis Eesti toetatud projekti „Naised ettevõtluses" lõpetamisel, avas Eesti-Ukraina äriseminari, kohtus Ukraina Rahvusliku Korruptsioonivastase Büroo juhi Artem Sytniku ja büroo töötajatega, kohalike ettevõtjate ja Ukraina kodanikuühiskonna esindajatega. Samuti külastas president Kaljulaid Ida-Ukrainat, kus tutvus sõjas kannatada saanud piirkonna taastamistööde ja humanitaarolukorraga ning külastas operatsioone juhtivat ühendvägede staapi.
7.–9. juuni: töövisiit Poola. Riigipea kohtus NATO idatiiva riikide presidentidega ja osales Poola iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamisel.
14.–15. juuni: töövisiit Rootsi. President Kaljulaid külastas Ågrenska keskust, mis pakub programme puuetega ja haruldaste diagnoosidega lastele, noorukitele ja täiskasvanutele ning pakub tuge ka nende peredele. Samuti rääkis president Kaljulaid Volvo tippjuhtimise konverentsil Eesti kogemusest digivaldkonna arendamisel, külastas Chalmersi Tehnikaülikooli ning kohtus kooli rektori ja seal õppivate Eesti tudengitega.
29. juuni: töövisiit Soome. Riigipea esines Helsingis Euroopa ettevõtjate tippkohtumisel Northern Light, mis on 2002. aastal loodud Euroopa ettevõtjate ühendus, kus tippjuhid, eksperdid ja poliitikud vahetavad vabas õhkkonnas seisukohti Euroopa poliitikast, majandusest ja tulevikust. President Kaljulaid rääkis tippkohtumise ärilõunal osalejatele Eesti saavutustest ja pidas ettekande juhtimise muutumisest tehisintellekti ajastul.
30. juuni: röövisiit Prantsusmaale. President Kaljulaid oli peakõneleja Pariisi poliitikaõpingute instituudi Sciences Po lõpuaktusel. 1872. aastal asutatud Sciences Po on üks maailma juhtivaid kõrgkoole rahvusvaheliste suhete valdkonnas. Lõpuaktusel osales umbes 1500 inimest.
13.–14. juuli: töövisiit Saksamaale. Riigipea võttis Eesti riigi nimel Münsteris vastu Rahvusvaheline Vestfaali rahu auhinna, mis anti Balti riikidele ja kohtus lisaks Saksamaa liidupresidendi Frank-Walter Steinmeieriga.
12. september: töövisiit Gruusiasse. Gruusias kohtus president Kaljulaid Gruusia presidendi Giorgi Margvelašviliga ning peaministri Mamuka Bakhtadzega, et arutada Gruusia ja Eesti suhteid, julgeolekupoliitikat ning Gruusia suhteid Euroopa Liidu ja NATOga. President Kaljulaid esines ka Tbilisi rahvusvahelisel konverentsil „Maailm 2018: tagurpidi?".
13. september: töövisiit Riiga. Eesti riigipea osales Arraiolose grupi aruteludel Lätis. Sel aastal oli kohtumise põhiteemadeks ühiskonna vastupanuvõime suurendamine ja Euroopa julgeolek ning Euroopa Liidu tulevik. President Kaljulaid kohtus ka Lätis kahepoolselt Saksamaa Liidupresidendi Frank Walter Steinmeieriga, et arutada meie riikide kahepoolseid suhteid, Euroopa tulevikku, transatlantilisi suhteid ning Ukrainat. Arraiolose grupi nime all tuntakse 2003. aastal alguse saanud mitteformaalsete kohtumiste seeriat, kuhu on kutsutud riigipead, kes ei võta osa Euroopa Liidu Ülemkogust. Esimese kohtumise korraldas Portugali president Jorge Sampaio Arraiolose linnakeses Portugalis.
14.–15. september: töövisiit Ukrainasse. Riigipea kohtus president Petro Poroshenkoga, et arutada Ukraina reformiprotsessi, kahepoolseid majandussuhteid ja Ukraina investeerimiskeskkonda. Ta osales ka Kiievis Jalta Euroopa Strateegia konverentsil digiühiskonna ja õigusriigi teemalistel aruteludel ning Eestist pärit loomekeskuse LIFT99 Kiievi kontori avaüritusel. Samuti külastas president Kaljulaid Dnipropetrovski oblasti keskust Dniprot, kus külastas Eesti kapitalil põhinevat Interpipe tehast ja terrorismisvastase operatsiooni muuseumi ning osales maailmakoristuspäeva heakorratalgutel.
18.–21. september: töövisiit Hiinasse. Riigipea kohtus Hiina president Xi ja peaminister Li Keqiangiga ning osales kahel arutelul Maailma Majandusfoorumi iga-aastasel tehnoloogia- ja innovatsioonikonverentsil Tianjinis.
25. september kuni 4. oktoober: töövisiit Ameerika Ühendriikidesse. Riigipea pidas iga-aastase riigikõne ÜRO peaassambleel ja kohtus kahepoolselt mitmekümne riigijuhiga, et arutada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Ta võttis ka ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi kutsel kaheks aastaks üle naiste, laste ja noorukite tervise ning heaoluga tegeleva liikumise Every Woman, Every Child (EWEC) kaasjuhtimise. Samuti esines riigipea Stanfordi ülikoolis ja Fortune Most Powerful Women foorumil ning kohtus ka Eesti idufirmasid toetanud ettevõtjatega.
8.–10. oktoober: töövisiit Lõuna-Koreasse. Riigipea osales Aasia suurimal arvamusliidrite konverentsil – Seoulis toimuval World Knowledge Forumi, kus pidas avakõne ning avas e-residentsuse stendi. Samuti kohtus ta visiidi käigus Lõuna-Korea ettevõtjatega ja Seouli linnapeaga ning ta valiti Seouli aukodanikuks. Talle omistati ka EWHA Naiste Ülikooli audoktori kraad.
Reklaam
11.–12. oktoober: töövisiit Armeeniasse. President Kaljulaid kohtus Armeenia presidendi ja peaministriga ning osales Jerevanis toimuval üleilmsel prantsuskeelsete riikide tippkohtumisel, et arutada kogunenud riigipeadega Eesti kandideerimist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.
16. oktoober: töövisiit Soome. Riigipea osales Rootsi-Soome kultuurikeskuse Hanaholmeni ärifoorumil, kus esines kõnega ja osales paneelis "Eesti, Soome ja Rootsi 3.0."
20.–21. oktoober: töövisiit Austraaliasse. Töövisiidi käigus kohtus president Kaljulaid Austraalia kindralkuberner Sir Peter Cosgroveiga, kohaliku Eesti kogukonnaga ja osales Võitmatute mängude avatseremoonial, kus osalevad ka Eesti teenistuses viga saanud kaitseväe veteranid.
22.–23. oktoober: töövisiit Vanuatule. Visiidi peamine eesmärk oli koguda toetust Eesti kandideerimiseks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Selle käigus kohtus kohtus ta president Tallis Obed Mosese, peaminister Charlot Salwai Tabisma, Vanuatu parlamendi spiiker Esmon Saimoni ning Vanuatu välisminister Ralph Regenvanuga.
24.–25. oktoober: töövisiit Fidžile. Visiidi peamine eesmärk oli koguda toetust Eesti kandideerimiseks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks ja ta kohtus president Jioji Konusi Konrotega ning peaminister Josaia Voreqe Bainimaramaga.
26.–28. oktoober: töövisiit Uus-Meremaale. Visiidi peamine eesmärk oli koguda toetust Eesti kandideerimiseks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. President Kaljulaid kohtus peaminister Jacinda Arderniga ning kindralkuberneri Dame Patsy Reddyga ja Vaikse ookeani saareriikide diplomaatiliste esindajatega.
29. oktoober kuni 2. november: töövisiit Ameerika Ühendriikidesse. President Kaljulaid esines Detroidis maailma linnapeade tippkohtumisel City Lab, kohtus Michael Bloombergiga ning New Yorgis ÜRO peasekretäri António Guterresi, frankofoonia riikide ning Aafrika Liidu riikide suursaadikutega. Ta kõneles ka Columbia Ülikoolis ning külastas New Yorgi Eesti Kooli.
10.–11. november: töövisiit Prantsusmaale. President Kersti Kaljulaid osales Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kutsel Pariisis toimuvatel Esimese maailmasõja lõpu mälestusüritustel.
Reklaam
17.–18. november: töövisiit Lätti. Riigipea tähistas Riias koos Soome presidendi Sauli Niinistö, Islandi presidendi Guðni Thorlacius Jóhannessoni ja Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga Läti 100. aastapäeva. Riigipead viisid lilled Riia Vabadussambale, osalesid Läti Kaitseväe paraadil ning Läti sajanda aastapäeva kontserdil.
2.–4. detsember: töövisiit Saksamaale. President Kersti Kaljulaid osales järgmise aasta Müncheni julgeolekukonverentsi ettevalmistaval strateegiafoorumil.
5.–6. detsember: ametlik visiit Benini. Tegemist oli Eesti riigipea esimese ametliku visiidiga Aafrikasse. Kohtumisel Benini presidendi Patrice Taloniga arutati kahe riigi suhteid, julgeolekuolukorda Saheli regioonis, koostöövõimalusi e-riigi arendamisel ning Eesti kandideerimist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Samuti kirjutati Eesti ja Benini vahel alla koostöölepped IT-lahenduste kasutuselevõtuks ja e-lahenduste juurutamiseks Beninis.
7.–8. detsember: töövisiit Senegali. Kohtumisel president Macky Sall’iga keskenduti peamisel e-riigi ja digiküsimustele, aga ka regiooni julgeolekule ning koostööle rahvusvahelistes organisatsioonides. Riigipea tänas ka Senegali nende toetuse eest Eesti kandideerimisel ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020–21.
