Ursula Nõu
www.DELFI.ee
Oslo ooperimaja
Foto: Ursula Nõu
“Ma ütleks selle kohta kaasaegne ooper – keerulised häälepartiid ja filosoofiline alltekst vihjetega tänapäeva probleemidele. Suurepärane lavakujundus ja muidugi väga head helilised tingimused,” võtab kultuuriminister oma ooperielamuse kokku.
Tiiduse sõnul on see Eesti kultuuri jaoks täiesti erakordne asi, et üks nii suur ooperiteater, kui seda on Norra rahvusooper, tellib muusika ja libreto Eesti heliloojalt. Eriti veel arvestades fakti, et teemaks on Peer Gynt – norralaste rahvuslugu. “Ma päris täpselt ei tea, aga ma olen üsna kindel, et selliseid heliloojaid, kelle käest spetsiaalselt teise riigi teatrile ooper tellitakse, maailmas väga palju pole. See näitab, et Eesti juurtega Reivere on väga mitme asjaga silma paistnud,” leiab Tiidus.
Kui Jüri Reinvere paari päeva taguses intervjuus leidis, et eestlased ei tunne veel vajadust ega oska hinnata kõrvalpilku nagu tema läbi selle ooperi kirjutamise norrakatele annab, siis kultuuriminister päris nii ei arva. “Usun, et meil on see kõrvalpilk üsnagi olemas nii igapäeva elus, kui ka laiemas plaanis. Seda, kas me võiksime ühel hetkel tellida kellegi oma rahvuseepose kohta kas siis ooperit või balletti kirjutama – mina küll ei näe, et see ei võiks juhtuda, aga millal see juhtub, see on juba teine teema,” jääb Tiidus lootusrikkaks.
