https://www.president2016.ee/#...
President 2016 on massiivsete arvamusküsitluste pilootpääsuke, mis peaks olema sisendiks parlamendile ja valijameestekogule edasiseks tegevuseks. Alates eelmisest reedest on saanud inimesed hääletada presidendikandidaatide poolt ja vastu ning seada üles uusi kandidatuure. Platvormi eestvedaja on Hooandja juhatuse liige Henri Laupmaa.
„Meie idee on tekitada nimekiri inimestest, kes on sobivad presidendikohale avaliku arvamuse järgi. Algatas selle hulk diskussioone kevadel, mida pidasime erinevates seltskondades teemal: miks ajakirjandus seekord presidendivalimisi nii kallutatult kajastab," ütles Laupmaa.
Erinevalt rahvahääletusest on igal hääletajal kolm poolt- ja vastuhäält ning oma arvamust saab muuta. „Tahaks näha, kas kampaania jooksul toimuv mõjutab meelsust. Näiteks kui mõni kandidaat esineb avalikkuses väga selge ja usaldatava visiooniga, võiksid ka talle antud toetushääled suureneda. Või siis vastupidi - kui kandidaadi kampaania käigus astutud rumalad sammud, saab platvormil osaleja oma toetushääle ära muuta,“ kirjeldas Laupmaa ideed kampaaniate analüüsiks.
On küsitav, kui objektiivsed on lehekülje hääletustulemused ning kui hästi see ühiskondlikku arvamus kajastab. Hetkel on enim poolthääli saanud Mart Helme, Marina Kaljurand ja Siim Kallas. Neil on ka ühtlasi kõige rohkem vastuhääli. Samuti on kandidaatide seas kirjanik Kaur Kender ning platvormi võivad reklaamina kasutada kõik, kes vastavad põhiseaduses sätestatud nõuetele, saavad kokku 20 soovitajat ning on nõus oma kandidatuuriga.
Hetkel on hääletanud umbes 2000 inimest, mis on Laupmaa sõnul liiga vähe, et tulemust saaks laiendada kogu riigile. Kõige rohkem on hääletanud 25- kuni 34-aastased ning kõige vähem 13- kuni 17-aastased ja üle 65-aastased kodanikud. „Teiseks ei saa kindlasti teha järeldusi kogu Eesti kohta, sest on inimesi, kes ei ole sotsiaalmeedias aktiivsed või jäävad kõrvale erinevatel põhjustel. Pigem on eesmärgiks, et platvorm ärgitaks neid, kes osaleda tahavad ja saavad presidendi ametikohale mõtlema ning ka omavahel selle üle arutama, et kes neist väärikatest inimestest paremini presidendiks sobiks,“ ütles ta.
Laupmaa sõnul on veel vara teha järeldusi selle kohta, kas kampaania käik on muutnud hääletajate arvamusi, kuid juba on tekkinud muutusi kandidaatide seas. Nimelt palusid Alar Karis ja Jaak Jõerüüt, et nende nimed eemaldataks hääletusest. Karis põhjendas valikut sellega, et ta reaalsuses ei kandideeri presidendiks ning Jõerüüt sellega, et ükski erakond pole teda toetanud. "Püüdsime neid veenda mitte keelduma, aga tulutult," ütles Laupmaa lisades, et hääletamine ei ole otseselt seotud reaalsete valimistega, vaid lihtsalt näitab populaarsust.
Reet Pärgma, reporter