Demograafia all mõistetakse ühe riigi kodanike või ühiskonna liikmete jagunemist soo ja vanusegruppide kaudu. Joonisena esitatakse vanusegruppides esinevate inimeste arvu horisontaalsel teljel, kus ühel pool on meessoost inimesed ja teisel pool naissoost inimesed ja vanust vertikaalsel teljel. Tavaliselt on inimesed jaotatud viie aasta kaupa vanusegruppidesse. Normaalne demograafiline seis on siis, kui kõige nooremate grupis, 0-4 aastat, on kõige rohkem inimesi, järgmises grupis, 5-9 aastat, veidi vähem ja nii edasi kuni 100 aastani välja, kus väga vähesed inimesed esinevad. See joonis näeb välja nagu kolmnurk, ehk nagu püramiid.
Majanduslikult on selline demograafiline seis kõige soodsam, sest produktiivses eas, 18 kuni 65 aastased, on küllalt inimesi, kelle töö ja nende tulumaksudest laekuv raha on küllaldane, et üleval pidada lapsi ja pensionäre ning kanda nende tervishoiukulusid. Selleks, et see olukord püsiks, on vaja, et iga naise kohta sünnib 2.1 last. Sündivus on kõige tähtsamaks määrajaks normaalse demograafilise seisu säilitamisel. Taudid ja sõjad on tegurid, mis demograafilist olukorda mõjutavad. Sõda tapab hulgaliselt perekonna soetamise eas olevaid mehi, mis jätab hulga samades vanusegruppides olevaid naisi ilma partneriteta, mistõttu hulk lapsi jääb sündimata ja riigi või rahva demograafilisse püramiidi jääb lünk.
Meie esivanematel polnud ei tervishoiu- ega pensioniprogramme. Nende elupäevade vajadusi katsid nende töövõimelised lapsed. Selletõttu oli vaja, et igas perekonnas sündis hulgaliselt lapsi, vähemalt neli või viis, sest haigused ja abiellumised, mis viisid perekonnast tütreid eemale, vähendasid töövõimeliste ja vanurite eest hoolitsevate järeltulijate arvu.
Kui demokraatlikes maades seati sisse pensionid ja tervishoiukindlustused, siis ei olnud inimestel enam vajadust lapsi saada oma vanuriea materiaalseks kindlustamiseks. Saab läbi ka ilma lasteta või ainult ühe lapsega. Riik ehk kaudselt lasterikkad perekonnad hoolitsesid ja hoolitsevad vanurite vajaduste eest. Kui lapsi küllalt ei sünni, siis tekivad pinged ühiskonnas, sest pole küllalt töötavaid ja tulumakse maksvaid inimesi. Demograafilise püramiidi alus on siis kitsam kui püramiidi keskkoht ja pikapeale võib olla isegi veel kitsam kui varaste pensioniealiste vanusegruppide oma.
Usu ja laste sündivuse vahel on teadlased leidnud tugeva korrelatsiooni. Usklikel inimestel on rohkem lapsi kui ateistidel. Usklikud inimesed usuvad ellu pärast surma ja on huvitatud oma soo jätkamisest oma laste kaudu. Euroopas on sündivus enamikes maades langenud alla rahva säilimise piiri, mis tekitab tugevaid pingeid, kuna pole küllalt töötamise eas inimesi riigi toetust vajavate inimeste hooldamiseks. Kui sinna lisada veel pikaajalist üle majanduslike võimete elamist, mis on enamikule riikidest toonud suured võlakoormad, mille tasumine on lükatud tulevaste generatsioonide kaela, siis see võimendab veelgi tulevasi konflikte.
Demograafia tähtsus majandusele ja ühiskonnale
Arvamus
TRENDING
