Eesti Elu
Demograafiline katastroof Islamimaades
Arvamus | 16 Dec 2011  | Eesti Elu
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Mitte väga kaua tagasi ja veel praegugi ollakse Euroopas mures selle üle, et immgrandid Islamimaadest ei assimileeru riikides, kus neid lahkelt vastu võeti ja on karta, et palju suurema sündivuse tõttu saavutavad enamuse neis riikides ja muudavad oma uue kodumaa kultuuri ja poliitilise süsteemi.

Kui demograafiline talv – allakäik, rahvastiku vähenemine – aeglaselt vallutab Euroopat, siis Islamimaades on tegemist äkilise külmalainega. Kui Euroopas üleminek kõrge sündivusega taluühiskonnast madala sündivusega tööstusühiskonda võttis aega kakssada aastat, siis mõned Islamiriigid nagu Iraan, Türgi, Tuneesia ja Alžeeria üritavad seda teha kahe aastakümnega. Demograafid ei ole säärast kiiret allakäiku varem näinud. Kui näiteks Iraanis sünnituseas naised tulevad perekondadest, kus oli seitse kuni kaheksa last, siis nendel endil on vaid üks või kaks last ja mõnel mitte ühtegi.

Iraani president Ahmadinejad manitses ühes oma Iraani naisteorganisatsioonile peetud kõnes naisi abielluma kuueteistaastaselt ja omale suurt perekonda soetama. See aga langes kurtidele kõrvadele. Infotehnoloogia toob paratamatult kaasa informatsiooni ja hariduse leviku. Hariduse ja sündivuse vahel on tugev korrelatsioon. Kui Afganistanis sünnitavad kirjaoskamatud naised seitse kuni kaheksa last, siis haritud naised Iraanis piirduvad paari või vähemaga. Iraani valitsevad mullad ja president Ahmadinejad on teadlikud oma rahva kiirest allakäigust, millega võib seletada Iraani agressiivset välispoliitikat ja tuumarelvade soetamise tahet.

Ristiusu Jumal armastab inimesi, annab inimestele juhtnööre eetiliseks elamiseks Kümne käsu kaudu, kuid ei sekku inimeste igapäevaelu detailidesse. Individualism ja iseseisev mõtlemine on teretulnud. Muhamedi Jumal Allah seevastu on karm ja reguleerib inimeste igapäevast elu väga detailselt. Grupis mõtlemine ja tegutsemine on eelistatud individualismile. Selle uskudevahelise erinevuse tagajärgi võime näha nii loovas tegevuses kui ka majanduses. Nobeli auhindu on välja antud juba üle saja aasta. Ainult kolm muhameedlast on selle vääriliseks tunnistatud, kui Nobeli rahuauhindu mitte arvestada. Ülejäänud auhinnad on läinud teiste uskude tunnistajatele ja mitteuskujatele.

Sama erinevust näeme majanduses. Muhameedlased on head kaubitsejad, kuid mitte ettevõtlikud selles turumajanduse sektoris, mis uusi majanduslikke väärtusi loob ja sellega rahva üldist majanduslikku heaolu tõstab. Islamimaades hinnatakse tegevust selles sektoris umbes 15% sisemajanduse koguproduktist, SKP-st. See on peamiseks vaesuse põhjuseks nendes muhamedimaades, kus naftaeksport suurt rikkust sisse ei too. Ka nendes maades, kus naftaeksport rikkusi toob, on tihti rikkus koondatud valitsevate perekondade kätte.

Kui Euroopas on inimesed tänu turumajandusele keskmiselt umbes kümme korda rikkamad kui Islamimaades, siis on seal kergem tegelda nende ühiskondlike pingetega, mida vanurite suur osakaal ühiskonnas endaga kaasa toob.Vaestes Islamimaades aga tekivad selles olukorras probleemid vanurite toitmisega, rääkimata tevishoiuvajaduste katmisest. Need pinged viivad tõenäoliselt vägivaldsetele kokkupõrgetele, mis head tulevikku ei ennusta.

Sel aastal on mitmetes Islamimaades toimunud revolutsioonid, mis on kukutanud mitmeid diktaatoreid, kes on pikki aastaid neis maades valitsenud. Paistab aga, et seal, kus valimisi on läbi viidud, on tugevat Muhamedi usku tunnistavad parteid võidukad olnud. Isegi Liibanonis ja Iraagis, kus demokraatia on Ameerika toel sisse seatud, domineerivad samasugused tugevale Muhamedi usule toetuvad parteid, mis demokraatia tulevikule seal head ei ennusta.

Kanada ja Ameerika meediale võib ette heita, et nad küllaldaselt ei valgusta demograafilist probleemi Islamimaades. Nende probleemide lahendamine või lahendamata jätmine avaldab suurt mõju maailma poliitilisele arengule.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Arvamus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus