1. Vähendada erakondade riigieelarvelist rahastamisest kuni pooleni praegusest tasemest
Eeldab muudatust riigieelarve seaduses, nagu möödunud aastal, nii on ka nüüd kavas see esitada. Parlamendierakondade riiklik ülerahastamine pärsib vabale ühiskonnale omast poliitilist konkurentsi. Sellele on muuhulgas tähelepanu juhtinud Õiguskantsler ja Riigikontroll, rääkides vajadusest tagada erakondadele poliitilises konkurentsis võrdsemad võimalused. Ebavõrdsus ilmnes ka äsjastel valimistel, eeskätt parlamendierakondade ja valimisliitude võrdluses.
2. Vähendada erakonna loomiseks vajalik liikmete arv 200 liikmeni
Rahvakogu ettepanek on 200. Sotsiaaldemokraatide eelnõu pakub 500, see on ilmselt ka Riigikogu fraktsioonide eelistus. VIK pooldab 200-liikmelist piiri. Eestile on 1000 liikme piir elanike arvu arvestades ilmselgelt liiga kõrge, väheaktiivsete „surnud hingede“ värbamine pole seni ühelegi erakonnale kasuks tulnud.
3. Üleminek avatud nimekirjadele Riigikogu valimistel ning kohalikel valimistel Tallinnas
Menetluses on kaks eelnõu (355 SE Juku-Kalle Raidi ja Andres Herkeli poolt ning 329 SE sotsiaaldemokraatide poolt), samuti Herkeli muudatusettepanek Tallinna kohta. Värskete valimistulemuste valgel ei saa inimesed aru, kuidas on võimalik pääseda Tallinna volikokku 13 häälega. Muudatuse sõnastus: „Kandidaatide üleriigilisest nimekirjast kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult oma valimisringkonna lihtkvoodist arvestatud häälteprotsendi suuruse järgi.“.
4. Valimiskünnise alandamine
Seda on toetanud Rahvakogu, ERSP 25. aastapäeva konverentsil väljendasid sama ka Marju Lauristin ja Helir-Valdor Seeder. Sotsiaaldemokraatide eelnõu on menetluses ning seal sisaldub ettepanek viia künnis 4%-le. Rahvakogu ettepanek 3%. Pole seda meedet varem veendunult toetanud, kuid arvestades muude meetmete puudumist, oleks see samm õiges suunas, aga pigem sel juhul 4%.
Seda on võimalik lahendada 2004. aastal Isamaaliidu esitatud ja esimesel lugemisel tagasi lükatud SE 234 (valimisseaduste ja rahvahääletuse seaduse muutmine) eeskujul. Toonane definitsioonikatse: „Poliitikareklaamina käsitletakse poliitilist teavet (sealhulgas ka erakondade sümboolikat ja poliitikute pilte), mis avalikustatakse poliitilise idee edendamiseks või muu poliitilise eesmärgi saavutamiseks ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul kaalutlusel levitab või muul moel avalikustab“. Vahepeal on loodud erakondade rahastamise järelevalve komisjon, nendel peaks olema diskretsiooniõigus n.-ö. piiripealsete juhtude määratlemiseks.
6. Kohalike omavalitsuste reklaami ja mainekampaaniate keelamine valimiste eel
Menetluses on Valdo Randpere algatatud eelnõu 497 SE. See on täiendav meede poliitikareklaami defineerimise kõrval, vägagi tervitatav. Tuleb jõustada juba eelolevateks Euroopa Parlamendi valimisteks. Kehtestab reklaamipiirangud ning keelab nn. mainekampaaniate läbiviimist kolme kuud enne valimispäeva.
7. Korruptsioonivastase seaduse täpsustamine
Praegune paragrahv 5, lõige 2, mille alusel pole nn. Tammemäe-Kutseri küsimuse osas puudub ühene tõlgendus, on järgmine: „Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.“ Paragrahv 5 täiendav lõige võiks kõlada: „Avaliku vahendi korruptiivseks kasutamiseks loetakse muuhulgas ametiisiku isiku reklaami avalike teenuste ja ürituste propageerimisel, kui selleks kasutatakse trükiseid, plakateid või muid visuaalseid infokandjaid ning kui selle eest on tasumisel kasutatud riigieelarvelist või kohaliku omavalitsuse raha.“
8. Nn. peibutuspartide probleemi lahendamine
Rahvakogu: „Kehtestada valituks osutunud kandidaadile kohustus asuda tööle valitud ametikohal ning erandite loetelu“. Harjumaa valimisliitude esindajad: „sätestada regulatsioon, millega kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerinud Riigikogu liige ja Riigikogu liikme mandaati omav valitsuse liige kaotab volikokku valituks osutumise korral automaatselt Riigikogu liikme mandaadi“. Sama seisukohta on väljendanud Allar Jõks. Teine võimalus on Riigikogu liikmete volikogudesse kuulumise taastamine (eeldab ilmselt dialoogi Riigikohtuga).
9. Riigikogu kodu- ja töökorra liberaliseerimine
Taastada kõigi Riigikogu liikmete sõnavõtuõigus eelnõude esimestel lugemistel, selleks tuleb muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 98, lõige 5. Tagada võimalus, et riigikokku sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võiksid moodustada rohkem kui ühe fraktsiooni juhul, kui vähemalt viis Riigikogu liiget on otsustanud algselt moodustatud Riigikogu fraktsioonist lahku lüüa. Samuti eeldab muudatust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, paragrahv 40.
10. Valimisliitude lubamine Riigikogu valimistel
Kui erakondade loomise liikmelisuse lävi on alla viidud, siis tuleks lubada rohkem mobiilsust ka liitude loomisel. Valimisliidu võivad luua ka kaks või enam iseseisvat erakonda. See samm vähendaks erakondade eristaatust muude kodanikuühendustega võrreldes, samuti võimaldaks tuua poliitikasse rohkem noori, kellele kodanikuühiskonnas osalemine on vastuvõetavam kui erakonnastumine.