Aadu Hiietamm, 19. mai 2014,

Ukrainas püsib kriis. Poola ja Balti riigid on palunud sõjalist kaitset. NATOl on paraku vähe pakkuda. Venemaa võimaliku rünnaku korral allianss pigem laguneb kui asub võitlema, kirjutab Saksa mainekas nädalaajakiri Der Spiegel värskes numbris.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas hiljuti Tallinnas, et NATO seisab Eesti kõrval ning alliansi pühendumuse kollektiivkaitsele on kaljukindel.

Der Spiegel: Rasmussen ajab tühja juttu

Eestit praegu sõjaline oht ei ähvarda, sest iga potentsiaalne agressor teab, et Eesti NATO-liikmelisuse tõttu tähendaks Eesti ründamine rünnakut kogu alliansi vastu, rõhutas peasekretär.

Ta lisas, et NATO on kollektiivkaitse tugevdamise eesmärgil juba suurendanud kohalolekut Läänemerest Musta mereni.

Saksa nädalaajakiri Der Spiegel hindab Rasmusseni seisukohavõttu üsna tühjaks sõnakõlksuks ja väidab, et ka Balti riigid ja Poola on sellest aru saanud.

Der Spiegel viitab Poola välisministrile Radostaw Sikorskile, kes ootab NATO partneritelt senisest palju suuremat sõjalist toetust.

"NATO peab Poolas tegema seda, mida ta on teinud teistes riikides," arvab Sikorski.

Poola välisminister juhib tähelepanu tõsiasjale, et turvalistes kohtades, nagu Suurbritannias, Hispaanias, Saksamaal, Itaalias ja Türgis asuvad NATO sõjaväebaasid, kuid seal, kus sõjaväebaasid oleks tõeliselt vajalikud, neid ei ole.

Tänase seisuga tuleb veel palju teha, et allianss suudaks 5. artiklist tuleneva julgeolekugarantii ka reaalselt liikmesriikidele anda, leiab Radostaw Sikorski.

Nädalaajakiri Der Spiegel teatab viitega oma allikatele NATOs ja Saksamaa valitsuses, et NATO on viimasel ajal läbi mänginud mitu tulevikustsenaariumi. Näiteks mis juhtub siis, kui Vene väed peaks sisse tungima Ukrainasse või ründama idas asuvaid NATO riike.

Tulemused on osutunud murettekitavaks. Nimelt: peaks Venemaa ründama Balti riike (NATO idapiiri), ei ole allianss praegu suuteline liikmesriike tavarelvadega kaitsma.

Saksa eksperdid kahtlevad

Väärib tähelepanu, et Euroopa Liidu ühe juhtriigi Saksamaa ajakirjanduses on Ukraina kriisi ajal juba mitu korda seatud kahtluse alla Balti riikide kaitsmise võimalikkus ja samal ajal hoiatatud lääneriike Venemaale tõeliste majandussanktsioonide kehtestamise eest.

"Lääne tõelised majandussanktsioonid tekitavad Venemaale suurt kahju, kuid need võivad samuti eurokriisi uuesti lõkkele puhuda ja Euroopa lõhestada," arvas juba kaks kuud tagasi majandusajakirjanik Wolfgang Münchau.

Ta hoiatas, et majandussanktsioonide rakendamisega võib lääs provotseerida Putinit agressioonile Baltikumis.

Münchau tõi näitena Läti, kus venelaste osa rahvastikus on umbes 30%.

"Erinevalt Ukrainast on Läti NATO, Euroopa Liidu ja eurotsooni liige. Läti valitsus saab territoriaalse konflikti korral taotleda NATOlt sõjalist abi.

See teeb Lätis sekkumise Putinile vähemalt praegu riskantseks. Kui aga tal peaks õnnestuma lääneriigid sanktsioonide rakendamisel jagada, siis olukord muutub.

Kas lõhestunud lääs ikka hakkab Läänemere teises ääres asuva väikeriigi pärast riskima uue finantskriisi puhkemisega? Ja seda veel aastal, kui möödub sada aastat Esimese maailmasõja puhkemisest," arutles Münchau ajakirja Der Spiegel veebiväljaandes.

Veelgi kaugemale läks oma arutlustes Saksa rahvusvahelise õiguse spetsialist Johannes Posth, kes muu hulgas on töötanud Saksamaa saatkonnas Moskvas.

Tema ütles telekanali ARD uudistesaates, et Balti riigid eksisteerivad ainult Moskva tahtest.

"Üks näide: kui venelased tunnevad end Eestis surutuna, siis on seal suhteliselt lihtne sekkuda, nagu Osseetias või praegu Krimmis.

Ning seda täiesti sõltumata sellest, kas Balti riigid on NATO riigid või mitte. Kui Venemaa tahab, siis lõpetavad Balti riigid mõne tunni jooksul eksisteerimise," ütles Johannes Posth.

Bild viitab õppusele Eestis

Eile ajakirja Der Spiegel värsket hoiatust vahendanud Saksa suurima ajalehe Bild veebiväljaanne pani oma loole pealkirjaks:

"NATOt tabaks Venemaa rünnaku korral läbikukkumine".

Ajaleht lisab samas, et alates reedest harjutab NATO Eesti kaitsmist võimaliku rünnaku eest.

Nimelt toimub Lõuna-Eestis paralleelselt kaitseväe suurõppusega "Kevadtorm" NATO õppus Steadfast Javelin 1, kus osaleb 6000 sõjaväelast üheksast NATO riigist (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Suurbritannia, Poola, USA, Leedu, Läti ja Eesti).

NATO õppus kestab Eestis 23. maini, läbi mängitakse ühistegevus juhuks, kui Eestit tabaks vaenlase rünnak.

Märkmed: