2008. a veebruari alguses kuulutasid EV Kultuuriministeerium ning Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskus välja mälestuste kogumise teemal „Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel“.
Kuna kogumisaktsiooni pealkiri oli üsna konkreetne, laiendasime põneva, kuid antud teemaga kaudsemalt seotud materjali ootuses veidi teemade ringi: ootasime mälestusi Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega seotud sündmustest, erinevatest ettevõtmistest sellega seoses, kodu- ja väliseestlaste taaskohtumisest, lootustest ja pettumustest jpm.
Lisaks võõrsil elavatele eestlastele lootsime saada kaastöid ka kodueestlastelt – kuidas nemad tunnetasid ning mida teadsid võõrsil elavate rahvuskaaslaste toetusest, kuidas mäletavad esimesi taaskohtumisi jne. Kuna üks osa laekunud kirjutistest oli plaanis avaldada augusti alguses Jõhvis toimuva samanimelise konverentsi ajaks ilmuvas kogumikus, olime sunnitud mälestuste laekumise tähtajaks määrama juba 7. aprilli 2008.
Vaatamata suhteliselt lühikesele tööde esitamise tähtajale jõudis meieni kokku sadakond saadetist mälestuste, fotode, temaatiliste ümbrike, markide, põgenemist kajastavate päevikute, rohkete ajaleheartiklite, raamatute, kassettidele lindistatud raadiosaadete, filmitud intervjuude, Eesti Vabariigi aastapäevaks korraldatud aktuste kavade, kõnede jm näol. Lisaks otseselt taasiseisvumisest kõnelevatele lugudele saadeti ka hulganisti muud huvitavat ja väärtuslikku materjali. Et meile saabunud mälestuste kogu moodustab osa eestlaste (aja)loost, talletatakse kõik saadetised Eesti Rahva Muuseumis Tartus, mis on sellisele kogule väga sobiv paik.
Arvestades saabunud meenutuste hulga, sisukuse ja tagasisidega kogumisaktsioonile, on ilmne, et antud ettevõtmine oli oodatud ja vajalik. Kõige enam laekus kaastöid Ameerika Ühendriikides elavatelt kaasmaalastelt, kuid ka Kanadast, Austraaliast ja isegi sellisest väikese eestlaskonnaga paigast nagu Tasmaania. Oodatust tagasihoidlikumalt olid aga esindatud eesti kogukonnad erinevates Euroopa riikides, Venemaal ja ka kodueestlased.
Olles läbi lugenud kõik meile saadetud lood, sirvinud läbi raamatud, heitnud pilgu illustratsioonidele, tuleb tõdeda, et meile saadetud töödes leidis pikemat ja emotsionaalsemat kirjeldamist II maailmasõja aegne Eestist lahkumine ning taaskohtumised kodumaaga. Huvitaval kombel jäid meile saadetud mälestustes tagaplaanile 1980ndate teisel poolel – 1990ndate alguses Eestit vallanud emotsionaalse kõrghetke kajastused. Rõhutamist väärib, et II maailmasõja ajal kodumaalt võõrsile sattunud eestlased samastasid Eesti Vabariigi taasiseseisvumise eest võitlemise aega kogu paguluses veedetud perioodiga ning ei toimu nn uue ärkamisaja eristumist kogu võitlusperioodist.
Mälestuste lugemise käigus kujunes ka raamatu pealkiri – „Sõna jõul“. Leidsime, et see on sobivaim sõnaühend kirjeldamaks väljaspool kodumaad elanud eestlaskonna, aga ka kodueestlaste tegevust nõukogude okupatsiooni vältel Eesti taasiseseisvumise nimel.
Loodame, et raamat „Sõna jõul“ annab oma lugejaile inspiratsiooni panna kirja enda isiklikud mälestused ning saata need meile, sest tulles vastu paljudele soovijaile, pikendasime mälestuste kogumist 7. augustini 2009. Laekuvatest mälestustest pannakse kokku uus kogumik, „Sõna jõul“ II osa.
6. novembril kell 15.00 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis näitus „Sõna jõul“, mis sisaldab väljapanekut Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskusele kogumise käigus saabunud põnevamatest materjalidest. Näitust eksponeeriti esimest korda augusti alguses Jõhvis, konverentsi „Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel“ raames.
Siinkohal soovime tänada südamest kõiki, kes meie mälestuste kogumisele reageerisid. Ilma teieta ei oleks sündinud raamatut „Sõna jõul“!
Raamatu toimetajad: Kristi Anniste, Kaja Haukanõmm, Tiit Tammaru
Raamat on saadaval Eestis Apollo raamatupoodides, Interneti raamatupoes „Krisostomus“ (
www.kriso.ee; täpsemalt
http://www.kriso.ee/cgi-bin/sh... ).
(
Raamatu pikem retsensioon ilmub meie lehes edaspidi)
