FOTO 1 või: Kui uudsete digisõnade loomine Teid kõnetab, siis ärge hoidke neid sõnu ainult enda teada, vaid jagage ka teistega. Osalege uudis-digisõnade korjes 28. novembrini.

FOTO 2: Asendusi nuruvad sellised digimaailma väljendid nagu copy/paste ehk kopeeri ja kleebi, mida kasutatakse teksti või pildi liigutamise puhul arvutis või nutiseadmes, aga ka võrdlusväljendina päriselus millegi kohta, mida tehakse samamoodi, korratakse.
Fotod: kuvatõmmised (screenshots) Sõnause Facebooki lehelt

2020. aasta on Eestis kuulutatud digikultuuri aastaks ning seega on just praegu veel sobiv aeg otsida suupäraseid eesti termineid digitehnoloogia mõistetele. „Üsna omamoodi aasta on meie igapäevasesse kõnepruuki toonud sõnad, nagu videokõne, zoomima, distantsõpe, digivaramu, eKool, mis kõik vajaksid suupärasemaid vasteid. Tule ja aita meil neid võõr-, laen- ja hübriidsõnu ilusate emakeelsete uudissõnadega asendada!“ tutvustab teemat värske sõnavõistluse Sõnaus kodulehekülg internetis.
Otsitakse vasteid sõnadele: chattima, shortcut, backlog, surfama, copy-paste/kopipeist, renderdama, striimima, shitposting, doomscrolling, photoshoppima, feature, hackathon/häkaton, aga ka kõikidele teistele sõnadele, mis eestikeelset vastet vajavad.

Täpselt kümme aastat tagasi kuulutas president Toomas Hendrik Ilves välja üleriigilise sõnavõistluse ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Konkurss sai nimeks SÕNAUS, mis Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu järgi tähendas koosolekut, arutelu, läbirääkimist; võlumist, nõidumist.

5.–28. novembrini toimub uudis-digisõnade korje Sõnaus, kuhu oodatakse kõiki huvilisi esitama ilusaid ja suupäraseid eestikeelseid vasteid tehnoloogiaga seotud terminitele. Oma väljapakutud sõnu saab esitada võrgulehel www.sonaus.ee 28. novembrini. Lööge kaasa, teeme keele paremaks!
Avalik hääletamine toimub 28. novembrist 4. detsembrini ja digisõnade korje võitjasõnad kuulutatakse välja 8. detsembril, keeleuuendusliikumise algataja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeval. Parimad pärjatakse auhindadega.

Keeleteadlane ja -uuendaja Johannes Aavik sündis vana kalendri järgi 8. detsembril 1880 Randvere külas, Laimjala vallas, Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis. Aavik kohendas eesti keele lauseehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpiku. Tema loodud on suur hulk tänapäevani kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks: hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, parkima, taunima, nõme, meenutama. Aaviku eeskujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjanikud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas. Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts.

2010. aasta sõnausel osales kokku 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. Konkursi üldvõitjaks tunnistati sõna „taristu“, mis on edukalt asendanud meie sõnavaras kohmaka „infrastruktuuri“. Edukalt on sellest korjest käibele jäänud ka sõna „kärgpere“, see tähistab peret, kus vähemalt üks vanem on n-ö „teisele ringile“ läinud ning perre kuuluvad sinu, minu ja meie lapsed. Mõnevõrra hoogu on kogunud ka „penipaun“, (doggy bag), millega söömata toitu restoranist koju viiakse.
Eesti Keele Instituut paneb korjele õla alla, soovitades uute sõnade loomisel üritada lähtuda järgnevatest juhistest: 1. Sõna peab olema eestipärane; 2. Lahendus peab olema võimalikult lühike; 3. Sõna peab saama hõlpsasti (kergesti) hääldada; 4. Sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada; 5. Tuletis peab vastama eesti keele tuletusreeglitele; 6. Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele; 7. Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.

Suupärane on suurepärane

Uue sõnakorje esitlusel 5. novembril Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu ütles president Toomas Hendrik Ilves: „Arvan, et uusi sõnu tuleb luua vastavalt sellele, kuidas tehnoloogia areneb. Ja just eeskätt tehnoloogia, sest muud nähtused ei muutu nii kiiresti. On üsna loomulik, et uute tehnoloogiate kasutusele tulles me esialgu laename võõrsõnu, kuid meil on nii ilus keel ja see võimaldab luua sõnu, mis on võõrastest palju ilusamad ja eestlastele suupärasemad.“

Sõnause eestkõneleja on kalamburist (kalambuur on sõnamäng) ja digikirjanik Keiti Vilms, kelle keeleteemalisi postitusi sotsiaalmeedias on tunnustatud ka aasta keeleteo auhinnaga. 5. novembri avaüritusel tuletas ta meelde; et „Uued eestikeelsed sõnad ei sünni iseenesest, keegi peab nad välja mõtlema ja juurutama.“
Meie kodus tuli kõne alla sõna „läägama“, mida noored ohtralt kasutavad. See tuleneb ingliskeelsest mõistest to lag, ehk kui arvuti või nutiseade on aeglane, pilt ei lae, siis öeldakse, et see läägab. Tütar pakkus välja sõna „hakkima“, aga seda tegelikult juba kasutatakse mobiiltelefoni kõnede puhul, kui side/levi ei ole hea. „Ma ei kuule sind hästi, kõne hakib“ ehk juttu on kuulda katkendlikult. Kui pilt on juba mängus, nagu nt videokõne puhul, siis juba kõneldakse „läägamisest“, sest suhtlus aeglustub, venib.
Sõnause uudiseid nende Facebooki lehelt 12. mardikuul: „Meil on hea meel, et uudisdigisõnade korje Sõnaus on nii hästi käima läinud. Tänaseks on laekunud meile juba üle 1100 sõna! Kõige enam on praeguseks vastet pakutud sõnale shortcut – 56 korda, järgnevad chattima (47), photoshoppima (38), hackathon (35) ja striimima (32).

Shortcut’i asendamiseks on välja pakutud näiteks lühik, jupprada ja käbeklõps, hackathonle hoosviibimine ja marumuuk, sõna chattima on saanud vasteteks klahvima, lobama, aga ka trügama ja täksima ning zoomima jaoks on esitatud kaugsuhtlema ja silduma, oosima ja kiisitama. Kas need sõnad ka kasutusele lähevad, selgub võistlustulemuste hindamisel.“ Sõnu on võimalik esitada 28. kadrikuuni; jutt käib ikka novembrist. Seejärel saab oma lemmikute poolt hääletada võrguvahendusel 4. jõulukuuni.

Sõnaruse tegemisi saab ka Instagramis jälgida. Seal sildista oma sõna teemaviitega (hashtag) #sõnaus. Twitteri kontot sõnausel hetkel ei ole, aga selles keskkonnas sõnumi postitamine ehk to tweet on säutsuma ja postitus ise (tweet) on säuts, nagu linnunokast juba ennemuistsel a'al. Sõnause eestkõneleja, keelega mänglev Keiti Vilms on võtnud nii sõna kui ka Eesti rahvuslinnu sabast kinni, tutvustades sõsarliiki säutsupääsuke.
Keelesõbrad võivad antud lingi (mitte ukselingi) kaudu enamatki vaadata ETV vahendusel. Reportaaž, Ringvaate saate intervjuu ja korje avaürituse ülekanne Vabamust: shorturl.at/eszM6

Riina Kindlam

Märkmed: