Viimastel nädalatel on rahandusmaailma kuumimaks teemaks tõusnud digiraha Bitcoin, mis on juba jõudnud mulliks paisuda ning üsna varsti pärast seda lõhkedagi.
Bitcoini suhtutakse mitmeti. Ühed peavad seda tulevikurahaks, teised seevastu utoopiaks, püramiidskeemiks või muuks hämaraks. Veebiajakiri Slate pani Bitcoini käsitleva artikli pealkirjaks «Kassikuld» («Fool’s Gold»).
Aasta alguses 13 dollarit maksnud virtuaalrahaühik kallines eelmisel nädalal 240 dollarile ning on nüüd langenud tagasi 81 dollarile, olles vahepeal kukkunud koguni 50 dollarile.
Erinevalt tavalisest valuutast, mida emiteerivad ja tagavad riikide keskpangad, ei ole Bitcoin tsentraliseeritult loodav raha. Seda saavad luua kasutajad ise, virtuaalraha loomist nimetatakse kaevandamiseks.
Riigi rahapoliitikat ellu viiva keskpanga asemel «emiteerib» digiraha keerukas algoritm. See tähendab, et Bitcoini emiteerimiseks tuleb lahendada keeruline kompleks matemaatilisi probleeme, mille lahendaja saab endale virtuaalset raha. Rahatähe aset täidab numbrite jada.
Seega on tegemist detsentraliseeritud rahaga, mis tuleb käibele sarnaselt kulla kaevandamisega (eeldusel muidugi, et kuld on raha). Ülesanded on väga keerulised, mistõttu on nende lahendamine jõukohane väga vähestele arvutitele. Mida rohkem Bitcoine kasutusele tuleb, seda raskemaks muutuvad ülesanded, mis nõuavad üha suuremat ja suuremat arvutiressurssi, et «kaevandada» uusi Bitcoine.
Virtuaalrahaga saab kaubelda avalikul turul (börsil) või maksta kaupade ja teenuste eest nagu pärisrahagagi.
Tõsi, viimasel ajal on Bitcoiniga kauplemine konsolideerunud. Suurimaks kauplemiskohaks on saanud Tokyos asuv Mt Gox, kus toimub umbes 80 protsenti digiraha tehingutest dollari vastu.
