USA Kongressi raamatukogus on tallel 2,5 miljonit helisalvestust, mõned kuulsad, mõned mitte. Igal aastal kosub arhiiv keskmiselt saja tuhande helikilluga. Kõige olulisematele neist loodi aga eile eriline pelgupaik - Rahvuslik Helisalvestusregister.
Sisuliselt on see nimekiri, kuhu pääsenud lindistused tuleb vahaketastelt, atsetaatplaatidelt ja teistest aeguvatest formaatidest püsivamasse digitaalsesse vormi kanda. Eesmärgiks on, et arvutifailidena salvestatavaid helisid saaks kuulata mitte ainult täna, vaid ka saja või kahesaja aasta pärast.
Registri esimesed 50 lindistust valiti avalikkuse ja registri nõukogu liikmete soovitusel. 1938. aastal USA-s paanikat külvanud kuuldemängu “Maailmade sõda” kõrval mahtusid õnnelike valitute sekka näiteks George Gershwini “Rhapsody in Blue”, Belli laboratooriumi eksperimentaalsed stereosalvestused ja Hindenburgi tsepeliini hukku kirjeldav raadioreportaaž.
Registri rattad lükati käima 2000. aasta seadusega, milles Kongressi raamatukogu kohustati säilitama “kultuuriliselt, ajalooliselt või esteetiliselt tähtsaid helisalvestisi”. Eliitregistrisse pääsemiseks peab lindistus olema vähemalt kümme aastat vana. Eakaimad arhiiviasukad on Thomas Edisoni 115 aasta vanused fonogrammid, värsket verd pakub registris 20. sajandi helimaastikul tolmu keerutanud räpipioneeri Grandmaster Flashi “The Message”.
Enamik Rahvuslikku Helisalvestusregistrisse kantud lindistustest on tallel USA Kongressi raamatukogus. Kollektsioon on aga kasvanud aastatega sedavõrd suureks, et sealne hiiglaslik foto- ja heliarhiiv saab ületuleval aastal uue kodu. Projekti “Päästke meie helid” raames kolitakse pildi- ja helimaterjal 16 hektari suurusse kompleksi Virginia osariigis, kus arhiiviruumi praegu väikese mäe sisse kaevatakse.