Kuigi Iraak on Eestis saatkonna avamise peale mõelnud ja näeks selles positiivset sammu, ei viidanud Shallal konkreetsetele tähtaegadele. «Selline projekt nõuab alati nii palju tööd kui ka raha,» nentis konsul.
Helen Kaljuläte välisministeeriumi pressitalitusest ütles, et enne diplomaatilise esinduse avamist peavad kahe riigi vahel kõigepealt eksisteerima diplomaatilised suhted.
Eeltingimused täitmata
Diplomaatiliste esinduste sisseseadmine omakorda toimub riikide kokkuleppel ning sellisel puhul pöördub esindust avada sooviv riik asukohamaa välisministeeriumi kaudu vastava palvega asukohamaa valitsuse poole, lisas ta.
«Eesti ja Iraagi vahel diplomaatilisi suhteid sõlmitud ei ole, samuti pole välisministeeriumi poole pöördutud palvega esinduse loomiseks,» tähendas Kaljuläte.
Et Iraak on praegu kasvava rahvusvahelise surve all ning juba veebruari keskpaigaks ennustatakse USA ja liitlaste sõjalist rünnakut Saddam Husseini režiimi vastu, on sellel riigil hetkel välisesinduste hoogsast avamisest targematki teha, prognoosis endine välisminister Toomas Hendrik Ilves.
Riigid avavad Ilvese sõnul saatkondi tavaliselt seal, kus neil on kas majanduslikud, kaasmaalaslikud või poliitilised huvid. «Vaadates Iraagi-Eesti kaubavahetust, ei näe ma majanduslikku huvi, nende kodanikke siin kah ei ole ning milline võiks olla poliitiline huvi, on väga raske öelda,» analüüsis ta. «Ausalt öeldes ei näe ma siin nende saatkonna rajamiseks põhjust.»
Husseini väike vemp
Kui iraaklased mõtlevad Eestisse saatkonna rajamise peale siiski tõsiselt, võib sellise soovi taga välisministeeriumi endise kantsleri Indrek Tarandi kiirprognoosi kohaselt olla osa mingist laiemast välispoliitilisest skeemist. «Kui selline soov osutub aga Eesti suhtes eksklusiivseks, käsitleksin seda vahest Saddam Husseini pisikese vembuna,» lisas ta.
«Kuid kui Eesti otsustab ilmutada huvi araabiamaailma vastu, oleks vastaspooleks ilmselt mõistlik valida mõni maailma silmis enam heakskiitu pälvinud riik,» nentis ta.
Kaarel Kaas
Postimees