Eesti valitsus ei informeeri rahvast piisavalt Euroopa Liidu positiivsetest külgedest
Euroopa Liit (EL) organiseeris Karlsruhes koostöös Rahvaülikooliga ettekannetesarja nende 10 riigi tutvustamiseks, kes aastal 2004 võetakse vastu ELi liikmeteks.
Dieter Scholl, EULi Karlsruhe osakonna juhataja rääkis, et ettevalmistused riikide tutvustamiseks algasid juba tubli aasta tagasi, mil „hakkasid liikuma kuulujutud” uute kandidaatriikide vastuvõtmisest.
Esimese külalisena saabus Badeni metropoli Eesti Berliini Suursaatkonna poliitikasekretär Kaili Terras, kes avas oma ettekande „Tee Euroopa Liitu vaadelduna Eesti perspektiividest”, humoorikalt Eesti ajaloo tutvustamisega: „Meie veri on segatud taanlaste, sakslaste, rootslaste ja venelaste verega, kõikidelt vallutajatelt oleme saanud parimad geenid. Meie naabrid ütlevad, et oleme aeglased ja rahuarmastavad inimesed – seega ei ole ka Euroopa Liidul meie suunast midagi karta.”
Diplomaat rõhutas, et kohe peale iseseisvuse taastamist 20. augustil 1991, hakkas Eesti aktiivselt osa võtma Euroopa poliitikast. Juba 1995. a. esitas Eesti Vabariik avalduse Euroopa Liitu astumiseks, 1997. a. Luksemburgi tippkohtumisel tehti avaldus liitumisläbirääkimiste alustamiseks ning 1998 avati ametlikult läbirääkimised. „Kuna Eesti kuulub Euroopa kultuuriruumi, siis on ELiga liitumine identiteedi ja kokkukuuluvuse küsimus,” toonitas Terras ja jätkas: „Kuna Euroopa Liidul on ranged normid ja Eesti alustas 10 aastat tagasi praktiliselt nullist, siis tähendas liitumissoov kiireid reforme ning tänaseks on Eesti funktsioneeriva demokraatia ja turumajandusega riik.”
Ainukene murelaps on veel põllumajandus, kuna see vajab kõige rohkem uuendusi ja raha. EL on juba selles osas teinud mitmeid omapoolseid ettepanekuid, mida momendil Eestis analüüsitakse ja nendele püütakse leida ühine positsioon. Eelarveküsimustes tähendab liitumine ELiga seda, et 1,27% Eesti sisemajanduse toodangust läheb ühisesse kassasse, see on ca 83 miljonit eurot, kuid tagasi tuleb Eestisse aastas 224 miljonit eurot. Detsembris soovitakse Kopenhaagenis nõupidamistele panna punkt, sest soov on juba 2004.a. Euroopa valimistel osaleda. Saatkonnasekretär informeeris saksa publikut, et lepingu ettevalmistamiseks on Eestile antud kolm kuud aega, pärast allakirjutamist peavad kõikide liikmesmaade parlamendid lepingu ratifitseerima. Kuna Eesti Vabariigi Põhiseadus ei võimalda euroliitu astumist, siis organiseeritakse riigis 2003.a. referendum põhiseaduse muutmiseks. Terras tõi esile, et suhtumine ELi muutub Eestis pidevalt, viimase statistika kohaselt pooldab liitumist 54% kodanikest, kusjuures venelased suhtuvad ELiga ühinemisse positiivsemalt kui eestlased.
Diplomaat arvas, et Eesti valitsus ei informeeri rahvast piisavalt ELi positiivsetest külgedest. Eestlased kardavad oma suveräänsuse kaotamist, ebaõiglaseid otsusi, ebaselget vastutuse jagamist, kuid ennekõike seda, et väikeriigina jäävad nad ELis teise klassi liikmeks. „Kuid,” lausus Terras, „ka sakslased kardavad ELi laienemist, eriliselt arvavad nad, et uute liikmete vastuvõtmine läheb liidule liiga kalliks ning et kriminaalsus ning tööpuudus tõusevad. See on nagu abielu sõlmima minnes – mida lähemale aeg tuleb, seda närvilisemaks muutuvad inimesed.”
Ettekande lõpus vastas Kaili Terras hulgalistele küsimustele, mis näitas, et huvi Eesti vastu on suur.
DIPLOMAAT KAILI TERRAS KARLSRUHES
Eestlased Kanadas | 05 Nov 2002 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
