Jaanuari viimasel kuupäeval 1922. aastal sündis Tallinnas sõjaväelase perekonnas tulevane keeleteadlane Ilse Lehiste. Käesoleva aasta alul jõudis tähtis sünnipäev talle järele ja ta võis Ameerika pinnal seda tähistada, andes pikale saavutuste reale kokkuvõtliku ülevaate. E. Lenderi eragümnaasiumi lõputunnistus on ta asetanud Eesti valikkooli õpilaste hulka. Sellele järgnesid Tartu Ülikool 1942—43, mille järel ta siirdus Saksamaale ja jätkas seal Leipzigi ja Hamburgi ülikoolides slaavi ja germaani keelte ning ajaloolise keeleteaduse õppimist, lõpetades ülikooli doktorikraadiga 1948, olles samas ka lektoriks 1948—1949. 1949. aastal asus USA-sse, kus töötas õppejõuna Salinas, Kansases Wesley Ülikoolis 1950—51 ja Detroidi Tehnoloogiaülikoolis moodsate keelte õppejõuna 1952—56. Õppis veel 1955—59 Michigani Ülikoolis Ann Arboris keeleteadust ja eksperimentaalfoneetikat, lõpetas Michigani Ülikooli doktorikraadiga 1959 ja oli siis Michigani foneetikalaboris teadustöötaja. Aastal 1963 Ohio Ülikoolis (Columbuses) õppejõud, 1965—87 samas ülikoolis keeleteaduse professor ja samal ajal ka lingvistikaosakonna juhataja. Aastast 1987 prof. emeeritus samas ülikoolis, elab alaliselt Columbuses, kus 80. juubelisünnipäev ta kinni püüdis. On külastanud Eestit ja Euroopa maid, olnud külalisprofessoriks Kölni, California, Viini ja Tokyo ülikoolides. On paarikümne teadusliku ühingu liige, nende hulgas Soome-Ugri Seltsi välisliige (1969) ja Tartu Ülikooli audoktor. Lehiste on paljude rahvusvaheliste foneetikaajakirjade toimetuskolleegiumi ning teaduslike komiteede liige, olles 1980 Ameerika Lingvistikaühingu president. Ilse Lehiste peamisteks uurimisaladeks on akustiline foneetika, fonoloogia, prosoodia ja meetrika, nende hulgas eesti ja soome rahvalaulude ning kunstluule prosoodia ja meetrika. Selles teadusharus on Lehistel keelekontaktid, keele muutumine. Ta on uurinud paljusid keeli, neist enim inglise, serbohorvaadi ja eesti keelt, olles neis valdkondades avaldanud 12 raamatut, monograafiat ja artiklikogumikku. Neli neist kaasautoritega ning umbes 300 artiklit ja retsensiooni teaduslikes erialaväljaannetes. Eesti keele uurimisel on Lehiste töötanud ulatuslikult koostöös Eesti teadlastega. Üks osa tema kirjutusist on pühendatud Eesti kirjanduse tutvustamisele ja analüüsimisele väliseesti perioodikas, nagu Mana, ingliskeelses Books Abroad (hiljem World Literature Today). Teadusliku töö kõrval on avaldanud luulekogu „Noorest peast kirjutatud laulud“, mis sisaldab peamiselt II maailmasõja ajal kodumaal kirjutatud loodus- ja tundelüürikat. Selles ta kasutab mitmesuguseid stroofivorme. Ilmunud luulekogu näitab, et eesti luule on kaotanud keeleteadusele hea luuletaja, aga maailma keeleteadus on võitnud ja kuna luule koosneb sõnadest, siis ta on sellegagi eesti luulele valmistanud aluspinda. Õnnitlusi eesolevaiks viljakaiks aastaiks!

Hannes Oja

Kultuur

TRENDING