Peapiiskopi läkitus jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2018
23. detsember 2017
Esimesel jõuluööl sai Jumal inimeseks. „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14), kirjutab evangelist Johannes. Tema tunnistus jõuluööl lihaks saanud Sõnast on liigutav ja võimas – Sõna kui Jumal, Sõna kui inimene!
Kogu ristiusu õpetuse aluseks ja tuumaks on sõna. Kirjapanduna pühakirja sõna. Ilmutatuna Jeesuses Kristuses lihaks saanud Sõna. Võime seda nimetada Jumala kõneks. Jumal on rääkinud ja tema hääle kõla, tema sõna mõju kestab tänapäevani. Jumala hääle kõla, mis algas loomise hetkel, kui Jumal ütles: „Saagu valgus!“ (1Ms 1:3), kostab meieni eriliselt igal jõuluööl, kui tervitame koos inglite ja karjastega Petlemma laudas sündinud maailma Valgust. Aegade alguse juures viibinud lihaks saanud Sõnal, Elu Sõnal ja maailma Valgusel on nimi, milles kõik inimesed, kes teda järgivad, pääsevad – Jeesus Kristus!
Alates 4. sajandist on ristikirik tunnistanud sellest ülimast Sõna-müsteeriumist Nikaia usutunnistuses: „Meie usume ühteainsasse Issandasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu, Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast.“
Ka inimsuuga lausutud sõna mõju ei ole kõigest nii pikk, kui kestab selle kõla. Inimese sõna vägi võib olla omal kombel võimas ja kestlik. See võib ehitada üles mitmeid põlvkondi või purustada tervete rahvahulkade tuleviku ja lootuse. Kergemeelselt öeldud sõnad, olgu teravad või üleliia hellitavad, viitavad meie nõrkusele talitseda ennast ka muudes asjades, milles peaksime olema kohusetundlikud. Inimene, kes loobib tühje sõnu, ei suuda sooritada reaalseid tulemuslikke tegusid, kuid võib teha palju haiget kõigile neile, kes tema hoolimatult pillatud sõnadega pihta saavad.
Rahulikku Kristuse sündimise püha ja rohket Jumala õnnistust Issanda aastal 2018!
Urmas Viilma
peapiiskop