Elbphilharmonie ehk rahvasuus hellitavalt Elphiks kutsutud Hamburgi kontserdimaja avati avalikkusele kolm aastat tagasi.
Maailma ühe parema akustikaga kontserdimaja ehitus kestis tõusude ja mõõnadega ligi kümme aastat. Teadmine, et ehitus venis seitse aastat pikemaks ja algselt planeeritud 77 miljoni euro asemel kulus ehitusele 11 korda rohkem (866 mln eurot), on tänaseks juba ammu unustuste hõlma vajunud ja sellest avalikult ei räägita.
Hamburg ei ole kunagi leppinud keskpärasusega ja on tahtnud ennast alati võrrelda maailma metropolidega. Ehk on see käinud uhkel ja enesekesksel Hamburgi kaupmehel ka üle jõu – uhkus ajab teadupärast upakile –, aga tagantjärele võib tõdeda, et kontserdimaja ehitusega pandi kümnesse.
Kontserdimaja südameks on Weinberg-Architektur printsiibil ehitatud suur saal, kus ükski 2100 vaatajast ei istu dirigendist kaugemal kui kolmkümmend meetrit ning tänu Jaapani akustikameistri Yasuhisa Toyota perfektsele tööle on muusika ühtviisi nauditav kogu saalis. Suur saal meenutab seestpoolt lendavat taldrikut, olenevalt muusikast ja valgustusest võib see võrdlus külastajale muutuda veelgi realistlikumaks.
Elphis on kolme aasta jooksul toimunud pea 70 eesti muusika või muusikutega seotud kontserti, millest kontserdimaja avamisel võis ainult unistada. Samas ei ole see juhtunud iseenesest. Selle nimel on muusikute management´i kõrval kõvasti eeltööd teinud Berliini kultuuriatašee Merit Kopli ja EASi Hamburgi esindus koos allakirjutanuga. Jala aitas ukse vahele saada Hamburgi aukonsulaat. Kontserdimaja indendant Christoph Lieben-Seutterist on kolme aastaga saanud suur Eesti sõber ja eesti muusika austaja.
Mul on õnnestunud külastada Elphit kokku 12 korral, millest kuus kontserti on olnud seotud Eesti muusikaga. Kaks kõige meeldejäävamat kontserti on siiani olnud Kristjan Järvi koostöö menuansambliga Bastille ja Arvo Pärdi autoriõhtu. Viimasel peatun ka pikemalt.
Ettekandele tuli valik helilooja olulisemaid ja suurema tähendusega teoseid. “Te Deum” tähistab Tõnu Kaljuste ja Arvo Pärdi ühise loometee algust ja “Aadama itk” tõi Tõnu Kaljustele 2014. aastal Grammy auhinna. Kavas oli ka Pärdi üks enim mängitud teoseid “Fratres”, kus soleerib Tallinna Kammerorkestri kontsertmeister Harry Traksmann, ning teosed “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” ja “Salve Regina”. Kontserti kanti otse üle YouTube’is. Hea uudis on see, et huvilistel on võimalus kontserti aasta jooksul järele vaadata Elbphilharmonie’ YouTube’i kanalil.
Kuidas publik kontserdile kaasa elas ja muusikaga samastus, seda iseloomustab kõige paremini ehk vaikuse hetk. Seda on esile toonud suurmeistri loomingut kirjeldades ka Pärt Uusberg, kes on öelnud, et Pärdi muusikas on vaikus sisse kirjutatud. See oli tõesti imeline hetk, kui helide suhtes väga tundlik suur saal sekunditeks hiirvaikseks jäi ja 2100 kontserdi külalist hinge kinni pidades hääletult seda erilist hetke nautisid.
Pärast kontserti aplodeerisid kuulajad saalis püsti seistes pikalt, et mitte öelda igaviku, saades lõpuks lavale ka armastatud ja muidu nii tagasihoidliku suurmeistri ise. Pärast lisalugu tormiline aplaus jätkus.
Et kuulajad olid positiivselt vapustatud, sai kuulda ka kontserdile järgnenud Hamburgi aukonsulaadi ja EÜSLi HEA Seltsi korraldatud vastuvõtul, kuhu olid kutsutud kontserdil osalenud kohalik eestlaskond ja esinejad ning osalesid ka kontserdile kutsutud Saksa investorid ja ajakirjanikud.
Üllatusena saabus kohale ka õhtu “põhisüüdlane” suurmeister Arvo Pärt, mis tekitas parasjagu elevust.
Kui Pärdi loomingut kuuleb Elphis ikka-jälle nii välis kui ka eesti muusikute esituses, siis järgmine suurem üllatus on tulemas septembris, kui Elphis astuvad ülesse Ain Anger, RAMi meeskoor koos maailmakuulsa dirigendi Kent Naganoga. Aprillikuusse plaanitud eesti pianisti Kadri-Ann Sumera jääb kahjuks koroonaviiruse tõttu ära.
Riina Leminsky