2012. aastal viidi e-riigihangete keskkonnas läbi üle tuhande riigihanke, kokku korraldati elektrooniliselt 15 protsenti hangetest. Elektrooniline keskkond säästab ettevõtjate aega ning muudab hankija ja pakkuja infovahetuse selgemaks ja läbipaistvamaks. 2011. aastaga võrreldes on e- hangete arv suurenenud kolm korda.
Aasta algusest peavad riigiasutused tegema vähemalt 50 protsenti plaanitud hangetest elektrooniliselt. Juba möödunud aastal viisid kümned hankijad üle poole oma hangetest läbi e-hankena. Sellisteks hankijateks olid rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (98%), maksu- ja tolliamet (78%), rahandusministeerium (66%), keskkonnaamet, registrite ja infosüsteemide keskus, Tallinna tehnikaülikool, põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet, riigi infosüsteemi amet, G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, Tartu kutsehariduskeskus, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool, Saku vald, Mäetaguse vald, Kohila vald, Tartu linn, Võru linn ning Illuka vald.
Riigihangete keskkond võimaldab hankeid ette valmistada, elektroonilisi pakkumusi koostada ja esitada ning neid menetleda.„E-riigihanked parandavad ligipääsu riigihangetele, kiirendavad selle läbiviimist ning suurendavad protsessi läbipaistvust,“ ütles rahandusministeeriumi asekantsleri ülesandeid täitev Agris Peedu. „Ainult hankijate ja pakkujate koostöös saab riigihankes osalemist senisest sujuvamaks muuta.“
E-riigihangete arendamine on Euroopa Komisjoni prioriteet olnud juba aastaid ning uute riigihanke direktiividega liigutakse täielikult elektroonilise riigihankesüsteemi poole. „Eesti e-riigihangete keskkond on hea näide innovatsioonist ning Eesti edusamme on Euroopa Komisjoni poolt korduvalt tunnustatud,“ märkis Peedu.
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond vastas 2012. aastal 1485-le nõustamispäringule,
millest 76% esitasid hankijad. Kõige rohkem uuriti riigihanke osadeks jaotamise reeglite, pakkujate kvalifitseerimise ja 2012. aasta alguses kehtima hakanud lihthangete korra kohta. Uue teemana lisandus elektrienergia ostmine.