Kaitseminister Urmas Reinsalu kutsub üles süütama küünlad 28. novembril, Vabadussõja alguspäeval, sõjas langenud kangelaste kalmudel ja mälestusmärkide juures mälestamaks Eesti eest võidelnuid.
Järgmisel neljapäeval, 28. novembril möödub 95 aastat Vabadussõja algusest. 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda, kui Punaarmee 6. kütidiviisi 7000 meest tungisid üle Narva jõe ning neile astusid vastu Eesti rahvaväe võitlejad.
Seetõttu kutsub kaitseminister Urmas Reinsalu neljapäeval, kui möödub 95 aastat Vabadussõja algusest, üles meenutama kõiki meie vabaduse eest võidelnud Vabadussõja sangareid.
«Maailmas on üldlevinud tava, et meenutatakse sõdade lõppu ja mälestatakse langenud sõdureid ning sõdades oma elu jätnuid. Maailmas ei ole palju rahvaid, kes tähistaks mõne sõja algust. Meie oleme olnud üks selline rahvas, sest Vabadussõda on meie rahvale ülitähtis,» märkis Reinsalu.
Reinsalu sõnul ei tulnud vabadus meile võõra väega. «Meie riik on sündinud raua ja verega. Me vanaisad ja vanavanaisad täitsid meie rahva ammuse unistuse iseolemisest ja oma riigist Vabadussõjas. Nemad tõid Vabadussõja tulest välja vabaduse.»
Reinsalu sõnul meenutame me sõja algust mälestades seda sirgjoonelist julgust ja kindlameelsust, mis andis Eesti riigi loojatele raudse jõu ülekaalukatele vaenlastele relvaga käes vastu astuda.
«Meie lugupidamine tähendab kindlat tahet olla Vabadussõja sõdurite väärilised, hoida meie Eestit ja kaitsta meie vabadust,» lisas minister.
POSTIMEES.ee»Eesti uudised
Toimetaja:
Helen Mihelson
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ajalugu24 Nov 2013 12:03
Eestil on ka teine ajalugu ja teine järjepidevus, mis pole hetkekski peatunud jne, ning võib” kuluda marjaks ära” trotskistlikus Euroopa Ühendriikides
Juba peale 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ja enne Oktoobrirevolutsiooni kujunes Eesti Kubermangus välja kaksikvõim.
Kerenski valitsuse Eesti ajutise omavalitsuse seaduse alusel toimusid Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimised 1917. aasta 5. juulil ja 14. juulil alustas Maanõukogu tööd. Seega Kerenski valitsus tuli vastu Petrogradis toimunud eestlaste meeleavaldusel esitatud nõuetele 1917. aasta 26. märtsil.
5.- 9. augustini toimus omakorda Eestimaa Nõukogude I Kongress, mil aga Kerenski valitsuse volitusi polnud, lähtuti aga Kerenski poolt antud koosolekuvabadusest.
1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati Nõukogude Eesti riik eesotsas Jaan Anveltiga.
See riik eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti vabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril.
Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril aga taastati alles 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt. Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks.
Loe kõiki kommentaare (1)