Andres Põld

Presidendi kantselei kinnitusel pole neil Eesti Päevalehe väidetud musta ja valget nimekirja iskutest, kes üht- või teistmoodi on presidendist ja tema abikaasast midagi arvanud.

Eesti Päevaleht kirjutas eile artikli, mis käsitleb presidendi kantselei tellitud monitooringut presidendi ja tema abikaasa tegemiste kajastamise kohta sotsiaalmeedias.

"Iga kuu kohta käiva sotsiaalmeedia aruande lõpus on nimeliselt kirjas isikud, kes on jätnud internetiavarustesse negatiivse või positiivse kajastuse," kirjutas EPL. "Ent täpselt ja nimepidi loetakse üles ka kõik need, kes on jätnud positiivse tooniga arvamuse või kommentaari."

Negatiivse poole peal on Päevalehe andmetel näiteks ära toodud inimesed, kes jagasid Facebookis Youtube’i linki, kus riigipea esitas üpris kelmika imitatsiooni meedia aadressil, mis oli arvustanud tema abikaasa peakatet. "Kõigi teie nimed on Kadriorule esitatud raportis arvel!" toonitas ajaleht.

Presidendi kantselei pressiesindaja Piret Pert selgitas, et kantselei tellib sotsiaalmeedia regulaarsed ülevaated, mis näitavad presidendi ja presidendi kantseleiga seotud kajastusi blogides, foorumites, avalikel Facebooki ja Twitteri kontodel. "Monitooritakse neid kontosid, mille privaatsussätted nii seadistatud, et seal olev info on avalik ja kõigile kättesaadav," lausus Pert. "Aga mingit nimekirja, kes kuidas ja mida arvanud on, meil küll pole."

Samamoodi tellib presidendi kantselei meedia monitooringut ETA Monitooringult, mis annab ülevaate presidendi insitutsiooni ja temaga seotud teemade kajastamisest Eesti ajakirjanduses.

Andmekaitseinspektsiooni nõunik Stiina Liivrand ütles, et isikuandmete kaitse seadus ei keela taaskasutada õiguspäraselt avalikustatud andmeid. "Kui kogutavad andmed pärinevad avalikust kanalist (on vabalt kättesaadavad kõigile), kus inimene ise oma andmed avalikustas, ja ta ei ole ligipääsu piiranud näiteks sõprade ringiga, siis selliste andmete koondamine mis tahes nimekirja ei ole andmekaitse põhimõtetega vastuolus," selgitas Liivrand.

Ta rõhutas, et internet on avalik kanal ja selles enese nime all avaldatu jääb inimesega seotuks. "Iga avalik seisukohavõtt, näiteks Facebookis, jõuab teadmata isikute ringini ja see, mida keegi nende andmetega edasi teeb, on kontrollimatu," tunnistas Liivrand. "Sestap tasub alati kaaluda, milliseid andmeid või seisukohti internetis avaldatakse."

Märkmed: