Eelarve vastuvõtmise poolt hääletasid 55 Reformierakonna, Isamaa- ja Res Publica Liidu ning roheliste saadikut, vastu oli 39 opositsioonierakondade saadikut. Erapooletuid ei olnud.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas Reformierakonnast märkis enne eelarve hääletamisele panekut, et kõige suuremat rõõmu teeb asjaolu, et riigikogus suudeti planeeritud defitsiiti märkimisväärselt vähendada. "Selle eelarve puudujääk on veel 0,2% sisemajanduse kogutoodangust väiksem kui valitsuse esitatud eelarve eelnõu puhul," sõnas ta.
Riigikogu rahanduskomisjoni otsustega parandati riigieelarve positsiooni ca 410 miljoni krooni võrra. Tulude suurendamiseks otsustati tõsta kütuseaktsiisi, vähendada erimärgistatud kütuse aktsiisierisusi ning tõsta elektriaktsiisi. Lisavahendeid otsustati eraldada päästetöötajate palkadeks, põllumajandustoetusteks, kultuuriprojektidele ning kohalikele omavalitsustele.
Opositsioon vastu
Nii Keskerakonna, Rahvaliidu kui ka sotsiaaldemokraatide fraktsioonide esindajad teatasid juba hääletuse eel, et nemad esitatud kujul eelarvet ei toeta.
Toomas Varek Keskerakonnast märkis, et esitatud eelarve juures oli kõige vastumeelsem 86 miljoni krooni andmine energia- ja kliimaagentuuri loomiseks. Vareki hinnangul oleks selle rahale olnud märksa paremaid rakendusi ning tuletas meelde, et päästjate koondamise vältimiseks jäi puudu üle 10 korra väiksem summa.
Rahvaliidu esimees Karel Rüütli hinnangul võimaldaks küll praegu esitatud kujul eelarve Eestil 2011. aastal eurole üle minna, kuid see läheks elanikkonnale liiga kalliks maksma ning seetõttu eelnõule rahvaliitlased heakskiitu ei anna.
"Käibemaksutõus ja mitmete toetuste ning soodustuste kaotamine toob küll riigieelarvesse täiendavalt 5,2 miljardit krooni, kuid see saavutatakse eelkõige vähekindlustatute, laste ja põllumeeste arvelt," märkis Rüütli.
Roheliste fraktsiooni esindaja Toomas Trapido sõnul on Eesti euro nimel juba nii palju pingutusi teinud, et praegu ei oleks enam õige sellele käega lüüa.
Priit Luts