«Võttes aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse ja lähtudes sellest, et tulenevalt rahvusvahelisest õigusest ei katkenud Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus, avaldab riigikogu tunnustust Eesti Vabariigi kodanikele, kes tegutsesid Nõukogude Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel. Riigikogu mõistab hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning nende isikute tegevuse, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast,» on öeldud riigikogu avalduses.
Reporter Kanal@ video siit: http://www.reporter.ee/2012/02...
Avalduse poolt oli 71 riigikogu liiget, vastuhääetajaid ega erapooletuid polnud.
Eelnõu algatajate nimel ettekandega esinenud Marko Mihkelsoni sõnul on tänase avalduse puhul tähenduslik, et selle vastuvõtmine toimus konsensuslikus õhkkonnas.
«Eesti riigil on suur moraalne auvõlg, mille kustutamist on oodatud juba pikki aastaid. Pole kahtlust, et iga riigi kohuseks on mäletada ja tunnustada neid, kes on tema eest võidelnud, riskinud ja kannatanud. Eesti on ühel või teisel viisil mälestanud vabaduse eest langenuid, kuid kuni tänaseni pole riigikogu tunnustanud inimesi, kes on seisnud Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest,» rääkis Mihkelson.
Tema sõnul osutas Eesti rahvas vastupanu nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsioonidele. «Eesti rahvas soovis Eesti riikliku iseseisvuse taastamist, mistõttu oli Eesti kodanike võitlus okupatsioonivõimude vastu nii relvastatud kui relvitu vastupanu vormis. Eesti riigi kohus on austada igavesti oma vabadusvõitlejaid,» ütles Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul lähtuti avaldust tehes Eesti Vabariigi põhiseadusest ja tõsiasjast, et Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus ei katkenud.
IRLi esimees Urmas Reinsalu aga märkis avalduse vastuvõtmisel peetud kõnes, et Eesti vabaduse taastamise eest võidelnute tunnustamine ei lõppe tänase avaldusega, vaid jätkub. «Loodan, et juba lähiaastail avame ühiselt Islandi väljakul vastupanuvõitluse mälestusmärgi,» ütles ta.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson andis 44 riigikogu liikme nimel parlamendi menetlusse avalduse eelnõu 8. veebruaril.
Lubaduse vastav avaldus riigikogus vastu võtta kirjutasid Reformierakond ja IRL sisse juba koalitsioonileppesse. Detsembris tõusis see teema ajakirjanduses üles pealkirja all «Laar tahab saksa sinelis võidelnuile vabadusvõitleja staatust».
Kaitseminister Mart Laari sõnul oli meelevaldne väita nagu üritataks Teises maailmasõjas saksa mundris võidelnud eestlasi tema juhtimisel vabadusvõitlejateks tunnistada ning teema on tõstatatud ebasobivalt. Tegelikult ei tule avalduses juttu mingitest vormidest, mundritest ja pooltest. Jutuks ei tule ka, kes mis poolel tegutses, Eesti riigi vaatenurgast olid need ühed okupatsioonid kõik.
Toimetas Raul Sulbi, reporter Postimees
E V Riigikogu tunnustas iseseisvuse taastajaid Postimehest (3)
Kuumad uudised | 14 Feb 2012 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt. 28. märtsil NLiidu ettepanek Eestile abi andmiseks Saksamaa vastu.
1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem, sest Abwehr tundis end Eestis hästi.
1939. aasta 26.- 29. juulini külastas Eestit Saksa maavägede staabiülem kindralooberst Franz Halder, kellele tutvustati lahkelt Narva piirkonna kaitserajatisi jne. (Võrdluseks, kui kapten Trankmann Narva kaitserajatiste plaanid 1938. aastal NL-i luurele edastas, siis mõisteti ta selle eest vangi.)
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.
http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...
1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem, sest Abwehr tundis end Eestis hästi.
1939. aasta 26.- 29. juulini külastas Eestit Saksa maavägede staabiülem kindralooberst Franz Halder, kellele tutvustati lahkelt Narva piirkonna kaitserajatisi jne. (Võrdluseks, kui kapten Trankmann Narva kaitserajatiste plaanid 1938. aastal NL-i luurele edastas, siis mõisteti ta selle eest vangi.)
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.
http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...
"...avaldab riigikogu tunnustust Eesti Vabariigi kodanikele, kes tegutsesid Nõukogude Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel."
Kuidas seda tunnustust väljendatakse ja milliste parameetrite kohaselt tegutsejaid määratletakse?
Kuidas seda tunnustust väljendatakse ja milliste parameetrite kohaselt tegutsejaid määratletakse?
Kuumad uudised
TRENDING
