Briti majandusajakirja The Economist hinnangul on Eesti uus valitsus kõige vähem kehv teiste Ida-Euroopa valitsuste seas, kuid see ei ole asi, millega Eestil kiidelda tasuks.
"Eesti uus valitsus on arvatavasti kõige vähem kehv teiste Ida-Euroopa maade seas," kirjutas The Economist. "Tõsine võitlus käib skaala teises otsas, kus Poola hoiab ebakompetentsuse tippu, Tšehhi jõuetuse ja Rumeenia killustatuse äärmust."

Naabruse strandardite järgi oli ajakirja hinnangul isegi lahkunud valitsus adekvaatne. "See oli stabiilne ja mõõdukalt võimekas tänu peaminister Andrus Ansipile. Stabiilsus saavutati aga progressi hinnaga," märkis ajakiri. "Innovatsiooni areng aeglustus, vohama hakkas korruptsioon ning reformid seiskusid."

Ajakirja hinnangul on Eesti uuel valitsusel head väljavaated, kuna koalitsioonil on parlamendis enamus, efektiivsed ministrid ja ka mõistlik valitsemisprogramm.

"Ansipil ei ole enam mingit vabandust, tema eesmärk peab olema parim valitsus mitte ainult Ida-Euroopas, vaid kogu kontinendil," kirjutas Briti majandusajakiri.

Economist kirjeldas ka, kuidas peaminister Andrus Ansip keeldus koalitsioonikõnelustel Mart Laarile välisministri kohta andmast, kutsudes viimast liiga tahtejõuliseks. Ajakirja hinnangul oli Ansip tegelikult kade.

"Ansip on küll meeldivalt salvava suuga kaaslane, valitses varem korralikult Tartut ning on siiani muljetavaldav atleet, kuid ta pole Mart Laar," kirjutas The Economist.

Ajakirja artikkel võrdles Eesti kogemust Rootsiga, mille kogenematu peaminister Fredrik Reinfeldt käsitles sarnast olukorda suurema julgusega. Tal oli võimalus määrata välisministriks laialt tuntud eelkäija Carl Bildt ja seda ta ka tegi. Otsus mõjus hästi Rootsi riigile ning heitis ka head valgust Reinfeldtile. Ansipi kohta ajakirja hinnangul seda öelda ei saa.

The Economist avaldas ka lootust, et Mart Laari aeg Tallinnas ning ehk ka Brüsselis tuleb taas.

Katrin Jüriso

Märkmed: