Majandusväljaanne Econimist reageeris täna õhtul kiirelt Edgar Savisaare skandaalile ning avaldas arvamusloo, milles nenditakse, et selline juhtum ei tule euro saabumisele valmistuvale Eestile kuidagi kasuks.
"Need on valijad, mitte julgeolekuagentuurid, kes peaksid otsustama valimiste tulemuse. See hoiatus käib eriti endiste kommunistlike riikide kohta, kus salateenistused mängivad tihti ebaproportsionaalselt suurt poliitilist rolli," kirjutab Economist (suure tõenäosusega on autoriks Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas).
"Balti riikides viis dramaatiline eriteenistuste sekkumine 2004. aastal Leedu presidendi umbusaldamiseni. Paksast süüdistati selles, et ta on Vene eriteenistuste ja organiseeritud kuritegevuse mõju all. President ise eitas seda ning selle skandaali tagajärjed mõjutavad Leedu poliitikat tänase päevani. Ka praegune president Dalia Grybauskaite kardab, et ta võib sarnaste räpaste trikkide ohvriks sattuda," arutleb Economisti ajakirjanik.
Economisti hinnangul peaksid seega Eesti eriteenistused olema rohkem kui teadlikud ohtudest, mis kaasnevad otsese poliitikasse sekkumisega. "Ning see fakt teeb veelgi dramaatilisemaks asjaolu, et Eesti kaitsepolitsei on nüüd avalikult teatanud, et Keskerakonna liider Edgar Savisaar on oma suhete tõttu Venemaalt pärit rahastajatega kompromiteerivasse olukorda sattunud (mida Savisaar ise eitab)."
"Tegemist on värske uudisega, mis areneb kindlasti lähipäevadel edasi. Kuid siiski mõned esialgsed mõtted," jätkab majanduslehe ajakirjanik. "Savisaar oli tähtis isik Eesti vabanemisel. Igaüks, kes elas aastatel 1990-1991, peab tunnistama tema panust iseseisvuse taastamisel. Samas on tema karjäär pärast seda olnud - pehmelt öeldes - küsimusi tekitav. Siseministrina 1990. aastate keskel sattus ta skandaali, mille käigus väideti, et eraturvafirma luuras tema poliitiliste konkurentide järele. Viimastel aastatel on ta Tallinna linnapeana juhtinud Eesti pealinna stiilis, mis meenutab rohkem kunagist Chicagot kui, ütleme näiteks, Stockholmi. Teisalt toetab tema parteid suur hulk vene rahvusest inimesi - ligi 80% protsenti tema toetusest tuleb just sellelt elanikkonna grupilt. Selles võtmes on ta kaasa aidanud integratsioonile."
"Kokkuvõtteks - see kõik pole see, mida Eesti tahaks või vajaks hetkel, mis peaks olema ühisraha euro võidukas saabumine," nendib Economist lõpetuseks.