Vastan Juhan Partsi kirjas esitatud küsimustele.
Küsimus: Te küsite kas Eesti rahvuslipu heiskamine Nõukogude ajal oli Teie
hinnangul fašism?
Vastus: Ma ei ole kusagil väitnud seda, et Eesti rahvuslipu heiskamine
Nõukogude ajal oli fašism. Küll aga olen ma öelnud, et enese kuulutamine
natsionaalfašistlikuks parteiks ning haakristide ja NF sümbolite
joonistamine majadele ja aedadele tähendab fašistliku ideoloogia
levitamist.
Kindlasti ei toeta ma Teie ettepanekut anda Kotkarist inimestele, kes on
sellega tegelenud. Sõltumata sellest, milliseks on hinnatud nende vaimset
seisundit.
Küsimus: Kui ka Teie erakonnakaaslane on tunnistanud, et antud uurimistes
võltsiti KGB survel tõendeid ja fabritseeriti süüdistusi, kui on ilmnenud
tunnistuste väljapressimist, siis kas ka täna võiks niimoodi õigust mõista?
Vastus: Kui Te minu erakonnakaaslasele viidates peate silmas Koit Pikarot,
siis tema ütles, eile öösel umbusaldusavalduse menetlemisel Riigikogus,
järgmist:
"Alustaksin Keskerakonna seisukoha väljendamisega, mis kohtuotsuse keeles
kõlaks nii, et kohapeal nõu pidanud, otsustasime umbusaldust mitte
toetada. Võiks öelda, et anname neile (s.o. umbusaldajatele) andeks, sest
nad ei tea, millest räägivad.
Ja selle kohta toon kolm väikest näidet. Ettekandes kasutas Riigikogu
õiguskomisjoni endine juht(Jüri Adams) terminit Ain Seppiku kohta, et too
olevat osa võtnud kohtuotsustest. Kui keegi suudab seda lahti seletada, mis
tähendab osavõtt kohtuotsustest, siis see oleks väga ilus.
Umbusaldajad lubasid, et esitavad meile fakte. Tegelikult mitte ühtegi
sisulist fakti või uut fakti või mõne fakti lahtirääkimist ei olnud.
Olen sunnitud tagasi tulema otsuse eelnõu ja seletuskirja juurde.
Umbusaldajad süüdistasid siin Riigikogus Ain Seppikut ei rohkem ega vähem
kui kahe noormehe hukkumises. Palun tulge maapeale tagasi! Üks nendest
noormeestest hukkus mõni aasta tagasi jalgrattaga sõites õnnetusjuhtumi
tagajärjel ja süüdistada selles isegi kaudselt Ain Seppikut on
fantaasiavili.
Julgen väita ja see on meie fraktsiooni ühene seisukoht, et üle mitme
perioodi on Eesti Vabariigis siseminister, kes on tunnustatud jurist ja
tunneb igakülgselt ministeeriumi haldusala. Tegemist on spetsialistiga, kes
ei ole korraldanud ühtegi negatiivseid mõjusid kaasa toonud kampaaniat,
näiteks politseinike koondamist, mis oli kasuks ainult kuritegelikule
maailmale või telefoniõigusega Eestisse sisselastud rahvusvahelisele
kelmile. Selge on see, et Isamaaliidule ei meeldi selline siseminister.
Sellepärast, et eelmiste Isamaaliidu siseministritega võrreldes on ta
vähemalt 6 ja pool korda tugevam.
Ja teiseks ei meeldi kindlasti see neile, kes tahavad, et me oleksime
vähemturvalisemas maailmas või et võitlus kuritegevusega ei oleks nii
efektiivne, kui seda on praegusel hetkel. Kordan teile veelkord, praeguseks
on politseitöö muutunud efektiivsemaks ja kuritegevuse avastamine
paranenud.
Nüüd veidi sündmustest aastatel 1984-1985. Olen nendes sündmustes vahetu
osavõtja ja sellepärast saan väita kindlalt ja üheselt, et tolleaegse
ülemkohtu kriminaalkolleegiumi otsused olid väga harva poliitilised. Eile ja
täna ajakirjanduses tõstatatud sündmustik jõudis ülemkohtusse
kriminaalasjana, mida käsku täitnud ametnikud olid vormistanud vägagi
püüdlikult. Ja veel kord, isiklikest kogemustest saan kinnitada, et käsk
nende noorukite kohtu alla andmiseks, oli pärit tolleaegselt siseministrilt.
Keskerakonna juhatus ja Riigikogu fraktsioon arutas 29. jaanuaril
siseminister Ain Seppikule esitatud umbusalduse otsuse eelnõud. Leidmata
ühtegi olulist põhjust või motiivi siseministri umbusaldamiseks, kinnitame
veel kord, et meie usaldame täielikult Ain Seppikut."
Arvan, et Koit Pikaro on Teile ammendavalt vastanud ja vaevalt mina oskaksin
seda paremini teha.
Küsimus: Siseministri poliitilistes repressioonides osalemise fakti
ilmsikstulekut olete Te seostanud lähenevate valimistega. Kas see tähendab,
et teie meelest peaks eesti rahvas unustama valimiste eel oma mineviku ning
ajakirjandus vaikima tänaste või homsete poliitikute väärtegudest?
minevikku. See ei muuda aga minu seisukohta, et Seppiku vastased
ajaleheartiklid ja mõnede opositsioonipoliitikute sõnavõtud kujutavad endast
vaid hästi ajastatud valimiskampaaniat.
Pean kommenteerima ka Teie küsimust peaminister Siim Kallasele, mis moonutab
fakte ja on nähtavasti üks osa Res Publica organiseeritavast
laimukampaaniast. Te küsite, kas Kallas nõustub Savisaare seisukohaga, et
Eesti rahva okupatsiooniaegne vastuhakk Nõukogude võimule oli fašism jne.
Küsimus sisaldab laimu selles tähenduses, et ma pole kusagil esitanud
niisugust seisukohta. Küll aga seon ma fašismiga Eesti rahva ühe sümboli -
Linda kuju - rüvetamist, haakristide maalimist ja muud taolist.
Kahetsusväärne, et Eestis on parteisid, kelle juhid toetavad taolist
ideoloogiat ja nõuavad selle kandjate autasustamist riiklike autasudega.
Muide, seda, et tegu on valimiskampaaniaga, tunnistate Te ka ise oma kirjas.
Milleks muidu nõuda selle kirja lõpus Siim Kallaselt järjekordseid
vandetõotusi selle kohta, et Reformierakond hoiduks valitsuse moodustamisest
koos Keskerakonnaga?
Lõpetuseks pean avaldama kahetsust, et Res Publica juhid on asunud
Keskerakonna suhtes isiklike rünnakute ja laimukampaaniate organiseerimise
teele. See on omane pigem "vanale poliitikale".
Edgar Savisaar