See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/eduard-tubina-festival/article10361
Eduard Tubina Festival
17 Jun 2005 Raul Pettai
18. maist 19. juunini toimuvad Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja Tartus Vanemuise kontserdimajas rahvusvahelised temaatilised muusikapäevad „Tubin ja tema aeg“ — kokku 11 kontserti. Ürituse korraldajateks on Eesti Kontsert ja Eduard Tubina Ühing ning see on pühendatud Eduard Tubina (1905–1982) 100. sünniaastapäevale.

Muusikapäevade kunstiliseks juhiks on pianist Vardo Rumessen. Kuna Tubin oli Eesti suuremaid sümfoonikuid, siis moodustasid festivali tuuma kõik tema 10 sümfooniat, lisaks veel Tubina „Toccata“, viiulikontsert nr. 1 (solistiks ameerika viiuldaja Xiang Gao), süit eesti rahvatantsudest viiulile ja orkestrile, sinfonietta eesti motiividel jm. Enne lõppkontserti avati Tartus, Vanemuise kontserdimaja ees 19. juuni õhtul Eduard Tubina monument.

Festival oli tähelepanuväärne nii esitatud kava kui dirigentide, orkestrite ja solistide poolest. Juhatasid Neeme Järvi, Paavo Järvi ja Nikolai Aleksejev (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester), Valeri Gergijev (Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester), Eri Klas (Tampere Filharmoonia Sümfooniaorkester), Leif Segerstam (Helsingi Filharmoonia Sümfooniaorkester), Kristjan Järvi (Viini Tonkünstler Sümfooniaorkester), Jukka-Pekka Saraste (Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Sümfooniaorkester), Olari Elts (Läti Riiklik Sümfooniaorkester) ja Lauri Sirp (Vanemuise Sümfooniaorkester). Lisaks esinesid tütarlastekoor „Ellerhein“, pianist Per Tengstrand ning rida vokaalsoliste.

Festivali kava ei koosnenud siiski mitte ainult Eduard Tubina teostest. Teistelt heliloojatelt esitati Shostakovitshi 8. sümfoonia (Gergijev), Stenhammari klaverikontsert nr.1 (N. Järvi), Sibeliuse sümfooniad nr. 2 (Saraste), nr. 5 (P. Järvi) ja nr. 7 (Segerstam); Richard Straussi „Till Eulenspiegel“ (Klas) ja „Tod und Verklärung“ (Elts), lisaks Claude Debussy, Gustav Mahleri, Zoltan Kodály, Arvo Pärdi, Eugen Kapi, Erkki-Sven Tüüri, Lepo Sumera jt. loomingut. Niisiis oli tegemist kõrgetasemelise kavaga.

Minuni on seni jõudnud hinnangud kaheksa kontserdi kohta — kõik väga tunnustavad. Erilise emotsionaalse pingega olevat olnud Gergijevi dirigeeritud Shostakovitshi 8. ja Tubina 8. sümfooniad. Neeme Järvi juhatatud E. Kapi balletisüidi „Kalevipoeg“ kohta märgib Postimehe muusikaarvustaja Evi Arujärv: „Esituse põhiväärtuseks ei olnud siiski rahvuslikkus, vaid pigem hea maitse ja viimistlus.“

Kristjan Järvi dirigeeritud kontsert — Tubina 4. sümfoonia (1943), Richard Straussi „Neli interluudiumit“ ja Mahleri „Rückerti laulud“ (solist sopran Anneli Peebo) — sai suure ovatsiooni osaliseks. Olgu vahemärkusena mainitud, et Tubina 4. sümfoonia elas äärepealt üle „Estonia“ põlemise 9. märtsi 1944 pommirünnaku ajal. Raudkapp, milles oli ainus kõnealuse sümfoonia koopia, langes tulekahjus neljandalt korruselt alla keldrisse. Partituuri servad olid küll söestunud, kuid noodid loetavad. Sümfoonia esiettekanne toimus Tallinnas aprillis 1944 Olav Rootsi juhatusel. Aastal 1978 töötas Tubin teose mõnevõrra ümber.

On tõsine rõõm kuulda, et Eestis valitseb juba aastaid selline hoogne ja terve vaimuga kultuurielu. Ärgem unustagem seda asjaolu, eriti ka siis, kui Eesti argiprobleemid vahel tumeda pilvena tunduvad.

Märkmed: