Mõlemad üritused olid edukad — Balti Õhtut on pikemalt kirjeldatud Eesti Elu eelmises numbris, siin tuleb aga juttu esimesest Balti äriümarlauast.
Üldteemana otsiti vastust küsimusele: „Kuidas saaksid siinsed balti ühiskonnad abistada Kanadat tema püüdlustes luua edukat äri- ja turismitegevust Baltikumis?“
Üritus toimus tihedas koostöös Kanada Välisministeeriumi väliskaubanduse edendamise osakonna („DFAIT“ — Department of Foreign Affairs and International Trade“) ja allorganisatsiooni CIDA-ga (Cana-dian International Development Agency).
Ümarlauale olid registreerunud 56 osalejat koos 10-liikmelise paneeliga. Tegelikult osales ca 45 inimest.
Paneeli juhendas Balti Liit Kanadas esimees Johannes Pahapill, kes tänas avasõnas DFAIT-i tõhusa abi eest ümarlaua organiseerimisel ning soovis edu. Allpool kokkuvõtlikult paneelis osalenute sõnavõttudest.
Marta Moszczenska, DFAIT-i Balti, Kesk- ja Ida-Euroopa ning Vahemere osakonna direktor märkis, et DFAIT peab üritust igati õigeaegseks ja kavatseb lähitulevikus meiega taas ühendust võtta, otsimaks nõuandeid seoses CIDA senisele Baltikumi programmile hinnangu andmisega ja programmi tulevikuperspektiivide väljatöötamisega – eriti nüüd, mil kõik Balti riigid on Euroopa Liitu astumise lävel.
Tammy Ames, DFAIT-i Desk Officer (Trade, Political), Estonia, Latvia and Lithuania, toonitas, et tema osakond on valmis abistama neid Kanada ja Baltimaade firmasid, kes on huvitatud Kanada-Balti ärindustegevuse edendamisest. On kavas korraldada järjekordne Kanada äridelegatsiooni visiit Baltikumi – võibolla juba k.a. sügisel.
Real Lalonde, CIDA, Manager Baltic States and Eastern Europe, andis lühiülevaate varasemate ja praeguste CIDA projektide kohta Balti riikides. Samal teemal andis CIDA mõni päev hiljem põhjaliku ülevaate Toronotos toimunud Baltic Business Forum’il, millest on juba kirjutatud Eesti Elus.
Mike Neame, Kanada-Eesti ärindusühingu (CEBA, Canada-Estonia Business Association) esimees Tallinnast kirjeldas lühidalt ühingu tegevust ja kutsus osalejaid selle liikmeks astuma. Ta lisas, et on töötanud Eestis ligi neli aastat, armastab Eestit, abiellus eestlannaga ja õpib hoolega eesti keelt; ta leiab, et Eesti on üks sobivamaid maid äritegevuseks väljaspool Kanadat.
Meelis Kuusberg, Enterprise Estonia, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkonna direktor Londonist, Inglismaalt, andis põgusa ülevaate Eesti majanduslikust seisundist. Eesti majandus teeb jätkuvalt edusamme ja mitmed välis-firmad investeerivad pidevalt Eesti majandusse. Ameerika mandrilt on investeeringuid peamiselt USAst ja suhteliselt vähe Kanadast. Ta lisas, et Kanada eestlaskond peaks igal võimalusel soovitama oma Kanada sõpradel Eesti majandusse investeerida.
Edmunds Baumanis, läti päritoluga Kanada äritegelane andis lühiülevaate oma panusest seoses perekondlike väike-ettevõtete loomisega Lätis. Ta mainis, et väike-ettevõtlus on ülimalt tähtis, sest neist kasvavad tulevikus välja suur-ettevõtted, aga lisas, et väike-ettevõtjail on Lätis (ja mujal Baltikumis) tõsiseid raskusi leidmaks vajalikku majanduslikku toetust ettevõtte suurendamiseks.
Louis Matukas, Leedu Ühispanga — Resurrection Credit Union (Toronto) esimees, andis lühiülevaate Balti riikides võimaldatava äritegevuse algkapitali kohta. Kuigi rahaturul on kapital saadaval, on see suhteliselt kallis, eriti väike-ettevõttele. Oma ettekande lõpus tegi hr. Matukas ettepaneku, et Kanada balti ühiskonnad võiksid kaaluda küsimust luua ühisettevõte „Baltic Venture Capital in Canada“.
Dr. Olev Träss, Toronto Ülikooli professor em. lõpetas ümarlaua paneel-ettekannete seeria lühiülevaatega võimalustest Kanada-Eesti (ka Kanada-Läti, Kanada-Leedu) vahelistest tehnoloogia edendamise ühisprojektidest ülikoolide tasemel, näiteks piloot-tehas biomass-energia tootmise alal. Ta toonitas, et just väikesed Balti riigid, kus elanike haridustase on kõrge ja ühiskonnad hästi organiseeritud, saaksid pakkuda Kanadale häid võimalusi mitmesuguste tehnoloogia edendmise ühisproprojektide näol.
Paneelile järgnes ligi tunniajane üld-diskussioon ettekantud teemade põhjal. Ühisele lõunale siirdudes tegi ümarlaua juhendaja kokkuvõtte ümarlaual kõneldust:
• Siinsed eesti, läti ja leedu ühiskonnad saaksid Kanadat abistada tema äri- ja turismitegevuse edendamisel Baltikumis sellega, et nad igal võimalusel toonitaksid oma Kanada sõpradele, et Baltimaad on sobivamaid kohti maailmas Kanada firmadele investeeringuteks ja välisärindustegevuseks.
• Eesti, läti ja leedu ühiskonnad Kanadas peaksid tõsiselt kaaluma võimalust ja astuma praktilisi samme, et luua ettevõte „Baltic Venture Capital in Canada“, mille kaudu saaks tulevikus väike-ettevõtlust Balti riikides toetada.
• Ümarlaud soovitab Eestil, Lätil ja Leedul luua majandusesindused Kanadas. Selleks võiksid Balti riikide saatkonnad Kanadas kasutada siinseid eesti, läti ja leedu ühiskondi ja isikuid, kellel on väärtuslikke kontakte Kanada äri- ja turismiringkondadega.
Johannes Pahapill
Balti Liit Kanadas esimees
E-mail:pahapill@sympatico.ca