1950.a. tegi USA Välisministeerium talle ülesandeks organiseerida Ameerika Hääle juures kaukaasia keelte toimetus ning hiljem sai Edward Alexandrist samas armeeniakeelsete saadete juhataja.
1958.a. kutsuti ta USA Välisministeeriumi teenistusse, kus hakkas tööle N. Liidu ja Ida-Euroopa poliitika spetsialistina.
Pärast pensionile siirdumist 1980. a. töötas ta Rahvusvaheliste Raadiosaadete toimetuses.
Hiljem on Edward Alexander ametis olnud USA delegatsioonide nõunikena Helsingi Julgeoleku ja Koostöö inimõiguste alastel konverentsidel Budapestis, Ottawas ning Bernis.
Berni Inimõiguste ja Kontaktide konverentsil (14. aprill— 27. mai 1986) oli mul isiklikult võimalus tutvuda Edward Alexandriga, kelle abil sain Berni Bellewue Hotellis, kus kõnealune konverents toimus, laudadele välja panna infomaterjali Molotov Ribbentropi kokkuleppest, selle salaprotokollidest; Eesti Vabariigi okupeerimisest NL poolt; selle tagajärgedest jms.
Olgu öeldud, et sellise, vastuvaidlematutel faktidel põhineva materjali levitamine muutis alatiseks suhtumist N. Liidu delegatsioonidesse. Nende poolt öeldut võeti sealtpeale tugeva skepsisega. Neid lihtsalt ei usutud enam.
See jätkus ka Viinis toimunud inimõiguste alasel konverentsil. Kahtlemata oli see osaliselt ka põhjuseks, miks USA esindajad jätsid seal allkirjastamata Berni Inimõiguste ja Kontaktide konverentsi lõppdokumendi. Selles ilmnenud Ühendriikide meelekindlus lõi omakorda jalad alt N. Liidu propagandamasinal — enam ei saadud inimõigustealaseid foorumeid kasutada oma ideoloogia ja propaganda külvamiseks.
Niisiis — tänu Edward Alexandri abile õnnestus muuta mitmeid mõttemalle suhtumises NL okupatsiooni all ägavatesse riikidesse, sh. ka Eestisse. Seega on meil tema missiooni ja teeneid võimatu ülehinnata.