Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee
Foto: Andres Putting
Lääne reaktsioon Venemaa sissetungile Krimmi ja manöövritele Kaliningradi oblastis peab olema kiire, karm ja selge, ütles intervjuus Leedu Delfile ajalehe The Economist vaatleja Edward Lucas.
Kõige suuremat muret tekitab Lucases Venemaa ultimaatum Ukraina sõjaväelastele. Jätkuvalt kasvavaid pingeid Krimmis iseloomustas Lucas aga järgmiselt: „Vladimir Putin on hulluks läinud.“
Venemaa Musta mere laevastik esitas Ukraina sõjaväelastele Krimmis ultimaatumi anda alla teisipäeva hommikul kella viieks, vastasel korral järgneb rünnak. Lucas nimetas sellist perspektiivi kohutavaks.
„See kinnitab minu kõige suuremaid hirme seoses selle olukorraga. Ma mõtlen tõsiselt, kas Putin pole hulluks läinud. Eurooplased ja ameeriklased püüavad luua talle teed sellest segadusest väljatulekuks, kuhu ta sattunud on. Aga tema seda selgelt ei soovi,“ ütles Lucas.
Lucase sõnul meenutab ultimaatum väga Nõukogude Liidu ultimaatumit Balti riikidele, mis avas tee poolesajandiliseks okupatsiooniks.
Lucase hinnangul peab lääs Kiievit tugevalt toetama ning sundima Putinit ultimaatumit tagasi võtma.
„Kiiev peab olema tihedalt kontaktis ameeriklaste ja eurooplastega. Me peame saatma Putinile kõige tugevama võimaliku sõnumi selle kohta, et see ultimaatum tuleb tagasi võtta. Me peame rääkima viisade tühistamisest, majandussanktsioonidest, varade külmutamisest. Me peame avaldama venelastele karmi vastupanu, et nad ultimaatumi tagasi võtaksid. Kui me seda ei tee, arvan ma, et nad otsustavad, et lääs ei ole tõsiselt meelestatud,“ ütles Lucas.
Lucase sõnul mõistab Putin, mida teeb, ja kavatseb alustatut jätkata. „Ta arvab, et teda ei peata keegi. Lääne diplomaatia on aga õige vastus valele küsimusele,“ ütles Lucas.
Küsimusele, milline võiks olla Ukraina saatuse hind Putni jaoks, vastas Lucas, et Venemaa president võibolla sellest ei mõtlegi.
„Ma arvan, et Putin on võibolla hulluks läinud. Paistab nii, et ta on seadnud omale eesmärgi saavutada võit. See meenutab mulle veidi Boriss Jeltsinit ja tema „väikest võidukat sõda“ Tšetšeenias, mis ei osutunud ei väikeseks ega võidukaks. Ma arvan, et Putin tundis end Maidani ja Janukovõtši režiimi langemise tõttu alandatuna. Ja ta tahab väga, et Ukrainast ei saaks edulugu. Ta tahab näha alandatud läänt ega saa aru, et riskib kolmanda maailmasõjaga,“ ütles Lucas.
Lucas leiab, et kui lääs Putini stsenaariumiga Ukrainas lepib, tunneb viimane end karistamatuna.
„Kõige suurem oht on see, et tal tekib mulje, et lääs ei ole tõsiselt meelestatud Balti riikide kaitsmisele. Ja ta proovib rünnata Eestit või Lätit vene vähemuse pärast. Või Leedut (Kaliningradi) koridori pärast. Siis satume me kindlasti tõsisesse ülemaailmsesse konflikti. Sest NATO kaitseb Balti riike minu arvates kindlasti,“ rääkis Lucas.
Sellist ohtu kinnitavad Lucase sõnul varem ette teatamata manöövrid 3. märtsil Läänemerel. Neist võttis osa umbes 3500 sõjaväelast ja umbes 450 ühikut erinevat liiki tehnikat.
„Ma arvan, et Läänemerele tuleb viivitamatult kutsuda lääne sõjajõud. Lääne lennukeid ei tule saata mitte ainult Šiauliaisse, vaid ka Eestisse. Tuleb korraldada Põhjamaade riigikaitsejuhtide erakorraline kohtumine. Et venelased saaksid aru, et neil ei ole mingeid šansse sõjalisteks väljaastumisteks ega teisteks provokatsioonideks Läänemere regioonis,“ ütles Lucas.
Lucas ei välista Ukraina lagunemist. See stsenaarium ei luba tema sõnul mitte kellelegi midagi head. Ta nimetab Ukraina võimalikku lagunemist katastroofiks.
