Reedel, 21. juulil said need, kes trotsisid kuuma ilma, harukordse elamuse osaliseks. EELK Misjonikoori kontsert toimus Hamiltoni anglikaani katedraalis, kus akustika oli esmaklassiline, Koori moto „Usk, lootus ja armastus — meie südametest teie südametesse“ — oli projekteeritud ekraanile ingliskeelses tõlkes.

40-liikmeline koor esitas mitmekesise kava vaimulikust kui ilmalikust repertuaarist, teadustajaks oli Linden Viinalass, kes tegi seda nii inglise kui ka eesti keeles, osates seda ka huumoriga „pipardada“.

Esimeseks palaks oli Maarja Vardja „Kiriktiil“, millele järgnes „Sinu sõna“ (Anu Kõlar/Psalm 119) ning siis Taavo Remmeli „Psalm 102“.

Rahvusvahelisest repertuaarist kuuldi „Siku-Rin-Singa-Halleluuja“ — vaimulikud rahvaviisid Lõuna-Aafrikast ja „Kulanu Modim“ — iisraeli vaimulik rahvaviis. Järgnevalt esitati „Ma tänan Sind“ (vaimulik rahvaviis Pärnu-Jaagupist). Siis läks koor üle ilmalikule repertuaarile, esitades esimesena E. Oja „Kangakudumise laulu“ koos vastava koreograafiaga. Järgnesid rahvalaul „Taat, ära maga“ ja „Ta lendab mesipuu poole“ (Peep Sarapik/Juhan Liiv).

Oma vaimulikus sõnavõtus selgitas õp. Leevi Reinaru kristliku ja judaismi õpetuse erinevusi, põimides sinna ka näiteid eesti rahva kannatuseaastatest. L. Viinalass tõlkis sõnumi inglise keelde.

Kontserdi lõpupaladeks olid „Hoia, Jumal, Eestit“ (Juhan Aavik/L. Raudkepp) ja Pekka Simojoki „Palveränduri laul“, mis sümboliseerib ka koori reisi, sest eks ole nemadki palverändurid.

Kooril on ka mitmeid võimekaid soliste: vilepilli mängis Priidik Soon, kannelt Mailiis Mäeväli, parmupilli „põristas“ Are Tints; koorisolistideks olid Elisabeth Vardja-Solovjov ja Bibi Tints. Esile tuleb samuti tõsta klaverisaatjat Kristina Teresa Kurge ja luulet meisterlikult esitanud Kadri Lääsi.

Vaatamata sellele, et kirikus puudus õhujahutus, mis viis temperatuuri peaaegu saunakuumuseni, ei paistnud see segavat ei kuulajaid ega lauljaid, sest kuulajad olid nii süvenenud esitatavasse, et kadus aja ja ümbruse taju. Ei kuule ju mitte iga päev nii värskete ja noorte häälte professionaalset esinemist, nii et see kontsert jääb kõigile osavõtjaile kauaks ajaks meelde.

Kontserdile järgnes koosviibimine Merike Kogeri kaunis kodus, kus oli veel võimalus kokku saada koori liikmetega ja nendega mõtteid vahetada.

Laupäeva hommikul lahkus buss Hamiltonist, et viia koor Buffalosse, kust lennuk pidi nad edasi toimetama New Yorki. Vahepeatus tehti Niagara Falls'is, et tutvuda sealse maailmaimega. Nagu kuulda, ei läinud kõik siiski mitte plaanikohaselt. Koor oleks peaaegu lennukist maha jäänud, kui kusagilt kõrgemalt poolt poleks nii seatud, et lennuk, mis neid pidi edasi viima, ei pääsenud väravasse ja seetõttu sai koor veel viimasel minutil lennukisse.

Koori liikmed said kõik ilusasti ära mahutatud Hamiltoni eestlaste kodudesse ja nagu kuulda, jäid nii külalised kui ka võõrustajad igati rahule. Nii lõppes üks ilus episood Hamiltoni eestlaste „ajaloos“.

Märkmed: