EELK Misjonikoor, kes viibis 12.—16. juulini rahvusvahelisel koorifestivalil Missoulas Montanas ja laulis mitmes Ameerika kirikus, tegi väikese kõrvalepõike ka Kanadasse, kus esines kolme kontserdiga. Ehkki festivalil koore ritta ei seatud ja auhindu ei jagatud, õnnestus Misjonikoori esinemine mainekal festivalil üle ootuste hästi ja kohalik press jagas omalt poolt eesti lauljatele tunnustust.

Koori esinemise võimalikkus siin oli esialgu kahtluse all suviste reiside ja puhkuste tippaja ning sellega seotud majutamisraskuste tõttu, aga tänu E.E.L.K. abipraost Hannes Aasa entusiasmile ja optimismile sai see siiski teoks. Kahju ainult, et nii vähesed rahvuskaaslased võtsid vaevaks kontsertidele tulla, jäädes sellega ilma haruldasest muusikalisest elamusest. Ega meil pole siin ju eriti tihti võimalust nautida kõrgetasemelist eesti koorilaulu, pealegi veel noorte esituses.

Karismaatilise dirigendi ja helilooja Maarja Vardja juhatusel tegutsev Misjonikoor asutati 1998. a. ning on keskendunud kristliku sõnumi kuulutamisele muusika kaudu.

Leitsakust hoolimata ...

Esimene kontsert Kanadas toimus reedel, 20. juulil Agincourt'i St Timothy's anglikaani kirikus. Sealse koguduse organist, eestlane Norman Reintamm pälvib kiitust, sest tänu temale osutus võimalikus korraldada kontsert just selles kirikus. Hr. Reintamm on ju ka kodu-Eesti muusikaeluga tihedalt seotud; mh oli ta aastaid Eesti Rahvusooperi dirigent.

Kohalik kogudus oli kontserdil esindatud vist isegi arvukamalt kui eestlased. Vapper koor tuli kuulajate ette kuumal päeval ja õhujahutuseta kirikus rahvariietes, paljudel veel villased rätidki üll, ning pakkudes mitmekesise kava. Selle kujundas sujuvaks tervikuks reisi koordinaator Lynden Viinalass, tutvustades laule ja puistates humoorikaid vahemärkusi. Appi oli võetud ka videotehnika ja kontsert algas linnulennulise Eesti tutvustamisega. Kuna suure osa publikust moodustasid mitte-eestlased, oli tervitatav, et laulutekste sai jälgida ingliskeelsetena ekraanilt. Samas edastati ka koori moto ja põhisõnum — usk, lootus ja armastus.

Koor sisenes pühakotta võrukeelse lauluga „Kiriktii“. Siinkohal pole kavatsust kõiki esitatud laule loetleda ega programmi põhjalikumalt käsitleda. Asjatundlik muusikaarvustus tuleb edaspidi.

Õp. Aasa ja kohaliku koguduse preestri Beth Bensoni ava- ja tervitussõnade järel avas laul oma üllatavad, nooruslikud ja võimsad tiivad. Anu Kõlari Ps. 119 tekstile kirjutatud „Sinu sõna“ ja Maarja Vardja „Üle läve“ (tema isa Uudo Ripsi tekstile) olid vaimulikult tõsised ja emotsionaalselt mõjuvad. Hoopis „teisest puust“ olid kolm Aafrika rahvalaulu, mille puhul võis tajuda ka koori täielikku ümberhäälestumist, isegi kõlavärv ja lauljate temperament muutusid aafrikapäraseks. Ja kui vahvalt kõlas juudi pulmateemaline tantsuga põimitud rahvalaul, milles oli vist isegi koreograafide käsi mängus Siis tuldi eesti vaimuliku rahvalaulupärandi juurde, mida esitati rahvapillide (parmupill ja minikannel) saatel.

Et anda lauljatele pisut puhkust, kuulasime vahelduseks nende reisimuljeid, misjärel võttis kontsert hoopis lõbusa pöörde tuntud eesti rahvalauluga „Taat, ära maga...“.

Koori vanema Kadri Lääsi sõnumi järel vaimuliku valguse tähtsusest ja tähendusest kõlas spirituaal „Let My People Go“ ning seejärel koputati eestlaste patriootilistele tunnetele lauludega „Ta lendab mesipuu poole“ (Peep Sarapik) ja „Mu isamaa on minu arm“ (Gustav Ernesaks).

Kontserdi lõpus vahetati kohaliku koguduse õpetajaga meeneid ja lauldi koos Eesti hümni. Lõpupalve pidasid preester Benson ja õp. Aasa.

Kuumusest ja väsimusest hoolimata (või äkki just selletõttu?) kujunes kontsert koduseks ja meeldivaks, sulatades kuulajad ja koori tervikuks.

Järgnes kooriliikmete tutvumine nende võõrustajatega. Suure organiseerimistöö tegi selles osas ära Toronto Eesti Baptisti Koguduse (TEBK) naisringi juhataja Loone Jürimäe.

Kontsert TEBK-s

Teine kontsert reede hommikul Toronto Eesti baptistikirikus mõjus värske tuulepuhanguna. Paiguti näis, et laul kõlas isegi paremini kui eelmisel õhtul. Kindlasti aitas sellele kaasa ka õhujahutusega ruum ja väljapuhatud öö. Tõstaks esile esitatu tihedat ja kandvat kõla, fantastilist dünaamikat ja muusikalist sära. Koori paindlikkus dirigendi väikseimalegi märguandele viitas lauljate professionaalsusele ja treenitusele.

Pastor Jüri Puusaag nimetas avasõnas külaliskoori lauljad ingliteks (Heebr.2:2). Ja ebamaise inglilauluna kõlaski a cappella esitatud „Kui selle risti ilu näen“. Ehkki korrati ka mõnda eelmisel õhtul esitatud laulu, oli kava suuresti erinev.

EELK Lääne-Nigula, Noarootsi ja Nõva pastor ning Misjonikeskuse esindaja Leevi Reinaru rõhutas oma lühijutluses, et keskusel on kolm eesmärki: koolitada, kuulutada ja lähetada. Sellega täidetakse Kristuse käsku „Minge kõike maailma...“. Nii korraldataksegi konverentse, reisitakse, kuulutatakse evangeeliumi ja lähetatakse välja misjonäre. Puudutades Eesti vaimulikku olukorda ütles õp. Reinaru, et on otsimise aeg. Korraga on mõistetud, et raha eest siiski kõike ei saa, mis on omakorda põhjustanud ühiskonnas vaakumi. Siin on kristlastel täita oma missioon, ja tööd tehaksegi mitmel rindel.

Kõlasid veel mitmed laulud, millest läks eriti südamesse Maarja Vardja a cappella esitatud „Hea soov“. Esile tuleb ka tõsta koori soliste Elisabeth Vardja-Solovjovi ja Siret Lendu, aga samuti pianist Kristina Kure ja rahvapillidel saatjate meisterlikkust.

Pastor Puusaag tänas kõigi kuulajate nimel koori. Järgnes lõunaeine kiriku alumises saalis koguduse naisringi korraldusel, mis süvendas veelgi sõprussidemeid.

Seejärel rutati jälle teele — ees ootas kontsert Hamiltoni Christ Church Cathedral'is ning ööbimine selles linnas, mille olid organiseerinud kohalikud eestlased ja õp. Aasa. Sellest samuti meie lehes edaspidi.

Tänaseks, selle lehe ilmumise päevaks on EELK Misjonikoor jõudnud juba koju, aga unustamatud muljed jäävad meiega, kes me elame kodumaast kaugel. Misjonikoor täitis siin oma missiooni — levitades usku, lootust ja armastust. Aitäh selle eest!

Märkmed: