Eesti Elus, Estonian World Review’s ning sotsiaalmeedias on ilmunud palju desinformatsiooni meie koguduse ja juhatuse kohta. Peetri koguduse juhatus soovib selgitada oma tegevust ja otsuseid, mida on tehtud lahendamaks koguduse majanduslikku probleemi.
Rõhutame, et juhatusel ei ole olnud mingit sidet ega läbirääkimisi Keskusega.
Koguduse revisjonikomisjon on mitmeid aastaid juhtinud tähelepanu koguduse finantsolukorra halvenemisele ja on soovitanud erinevaid samme selle parandamiseks n. koguduse tegevusest artiklite ja fotode ilmutamist Eesti Elus ning tõhusamat sidepidamist koguduse liikmetega lootuses, et see tõstab koguduse vastu huvi ja suurendaks sellega rahalist toetust. Kulusid on püütud vähendada nii palju kui võimalik ja otstarbekas. Kõige tõhusam samm oli kantseleiametniku ametikoha muutmine osaajalise tööajaga töökohaks. Juhatus on püüdnud revisjonikomisjoni ettepanekuid ellu viia. Nende mõju on aga koguduse majadusliku olukorra parandamiseks olnud ebapiisavad.
Revisjonikomisjoni soovitusel moodustas koguduse nõukogu 2019.a. Tulevikukomitee, mille liikmeteks kaasati vabatahtlikud koguduse nõukogust. Komitee ülesandeks oli detailsemalt uurida võimalikke lahendusi koguduse majandusliku olukorra parandamiseks, et tagada koguduse tegevuse jätkumine. Tulevikukomitee arutas järgmisi võimalusi:
1. Tulu tõstmine: Kuna koguduse iseseisva toimetuleku taastamiseks peaks püsiannetajate hulk kasvama vähemalt 400 leibkonna võrra, siis arvestades meie koguduse demograafilist seisu ja ühiskonna üldist sekulariseerumist, pole niisugust annetajate hulga kasvu võimalik kuidagi prognoosida. Seega kõige olulisem lisatulude teenimine on olnud üürnike leidmine. Aastate vältel on erinevad grupid meie ruume üürinud. Aga on selgunud, et
• Meie hoone on ebakõlbulik lastesõime või lasteaia pidamiseks, kuna keldrikorruse ruumid ja köök ei vasta Ontario provintsis kehtivatele nõuetele. Puudub naturaalne valgus ja evakuatsiooniväljapääs ei ole tasemel. Provints nõuab, et lastel peab olema võimalus ka õues mängida. Meie kinnistul pole see võimalik.
• Kontserdid ja muud sellised üritused ei ole efektiivsed tuluallikad, kuna neist laekuv sissetulek ei ole piisav ega regulaarne. Reeglina olenevad kontserdid sponsorite toetusest, mis võimaldab kontserdikorraldajatel muusikutele honorari maksta. Piletite müügist selleks ei piisa ning üüri maksmiseks ei jää palju raha üle.
• Õnneliku juhuse läbi tuli Päästearmee meile üürnikuks 2016.a. Ilma nende üüritasuta oleksime ammu maksuvõimetuse seisus. Kuna allmaaraudtee ehitamine on palju rohkem aega võtnud kui alguses ette nähti, on Päästearmee mitu korda üürilepingut pikendanud. 2023.a. märtsist alates aga pikendavad nad oma üürilepingut ainult ühe kuu kaupa, sest loodavad kolida oma uude hoonesse hiljemalt tuleva aasta veebruaris ehk hiljemalt 8 kuu pärast. Päästearmee üüritulu on peaaegu $100,000 aastas. Sellele vaatamata on meie iga-aastane defitsiit umbes $100,000. Teisisõnu, meie koguduse sissetulek peab kasvama praegusega võrreldes $200,000 võrra aastas, et võimaldada meil selles hoones edasi tegutseda. See pole realistlik.
2. Koostöö mõne teise kogudusega või meie kiriku müümine teisele kogudusele:
• Oleme mitu korda pöördunud Vana-Andrese koguduse juhatuse poole ettepanekuga arutada koguduste ühinemise võimalust. Juba siis, kui nad müüsid oma kiriku, pakkusime neile võimalust meile üürnikuks tulla. Nende vastus on iga kord olnud eitav. Vaatamata meie koguduse liitumisele ELCIC sinodiga (sama sinod, kuhu kuulub Vana- Andrese kogudus), ei soovinud nende juhatus meiega koostööd teha.
• Küsisime piiskop Pryse’ilt võimaluse kohta meie kirikut mõnele teisele kogudusele müüa. Tema vastas, et ta ei ole ühestki sellisest kogudusest teadlik. Pigem müüakse igal pool kirikuhooneid, kuna suurem osa kogudusi seisavad silmitsi samasuguste probleemidega kui meie: vananevad ning parandust vajavad kirikud ja üldise ühiskonna sekulariseerumise tõttu kahanevad kogudused.
• Meiega võttis ühendust St. Ansgari luterliku koguduse juhatus. Ka nende kirikuhoone ülalpidamine käib neil üle jõu. Meie mõlema juhatused kohtusid mitu korda. Oli isegi juttu nendega ühinemisest, kuid nemad leidsid, et meie kirikuhoone, pühakoja ilule vaatamata, ei rahulda nende vajadusi. Meie kõrvalruume on liiga vähe, need asuvad eri tasapindadel ja kostavad läbi. Kõigele lisaks puudub piisav parkimise võimalus.
• Piiskop Pryse’i juhtimisel peeti koosolek mitme Toronto luterliku kogudusega, kellel on sarnased mured kui meil. Ükski nendest ei näidanud huvi selle vastu, et ühendada jõud ning asuda koos tegutsema just meie kirikuhoones. Pigem leiti, et nendega liitudes oleks ühiseks kooskäimise kohaks ja tegevuste arendamiseks vaja välja valida selline kinnistu, kuhu mahub ehitama kõigi ühinevate koguduste vajadusi rahuldav uus ja kaasaja tingimustele vastav pühakoda.
• Üks Unitarian kogudus võttis meiega ühendust väites, et neil oleks huvi meie hoonet osta. Kuna see ei ole kristlik kogudus ja nendega koos ei oleks meil olnud võimalik pühakoda niikuinii kasutada, siis juhatus leidis, et ei oleks kohane meie hoonet nendele müüa. Pealegi oli nende poolt pakutav hind kordades väiksem meie kinnistu tegelikust väärtusest.
• United Church’ist välja kasvanud firma UPRC (United Property Resource Corporation) on ettevõte, mis tegeleb kirikute arendamisega ning ümberkujundamisega selleks, et koguduste sissetulekut suurendada. Nemad leidsid, et meie kinnistu on selliseks projektiks liiga väike ning kolumbaariumi olemasolu välistab kinnistu igasuguse arendamise.
3.Võtsime ühendust mittetulundusühingu (ehk „not-for profit organisation”) Options for Homes esindajaga, et arutada võimalust ehitada korterid või ridaelamud meie kiriku juurde. Selgus, et selline projekt ei tooks piisavalt sissetulekut. Pealegi oleks nemad nõudnud täelikku kontrolli kogu projekti üle.
Meie kirikuhoone vajab väga kulukaid parandusi, kui tahaksime seda hoonet pikemalt kasutada ja erinevateks tegevusteks üürile anda nii, et üüritulud katavad hoone tegelikku kulusid. Näiteks kiriku kõrge vaskplekist katus lekib, aga selle täielik parandamine maksab umbes $1.5 miljonit. Lisaks oleks vaja teha vundament veekindlaks, pehkinud aknad välja vahetada, uuendada kogu hoone soojusisolatsioon ja kogu küttesüsteem, ehitada kaasaja nõuetele vastav ventilatsioonisüsteem, kellatornile uus rist paigaldada, urnimüürid remontida, jne.. Need parandused käivad meie kogudusele üle jõu.
Kui kõiki ülalnimetatud fakte kaaluti ja arutati, jõudsid Tulevikukomitee ja juhatus otsusele, et muud meil üle ei jää, kui asuda uurima meie kinnistu müügile panemist. See oli meile kõigile valus moment, kuna see ilus kirik on osa meie elust olnud pea 70 aastat. Olime sunnitud tegelikkusega arvestama ja tõdema, et kogudus on olulisem kui hoone ja kui me kinnistut ei müü, siis kaotame kõik. Kui meie kogudus peaks langema maksuvõimetusse, siis oleme sunnitud koguduse likvideerima ja hoone juba tekkinud võlgnevuste katmiseks kiirkorras müüma. Kui aga meil õnnestub kinnistut müüa, siis saame vähemalt koguduse päästa ja luua koguduse tegevusele kindla majadusliku baasi järgnevateks aastakümneteks.
Võtsime ühendust mitme kinnisvaramaakleriga. Nendest valisime Andrew Zsolt’i, kes on Royal LePage Terrequity maakleribüroo president ning kellega meil on olnud väga hea koostöö. Tema töö tulemuseks on, et meie kinnistu ostmise vastu tundis huvi kuus arendajat, kellest valiti kolm paremat. Nendele tegi juhatus ettepaneku leida kinnistu arendamise variant, mis säilitaks pühakoja kas või osalises mahus. Kahjuks sellise ehitusprojekti kulu oleks nii suur, et seda peeti ebapraktiliseks. Sama hinnangu andsid kaks teist arendajat, kellel on vastavad kogemused.
Ühtlasi selgus eelkirjeldatud asjaajamise ja suhtluse käigus, et kolumbaariumi olemasolu tähendab, et meie terve kinnistu on juriidilises mõttes surnuaed, mille müümine arendajatele ei ole võimalik. Juhatus pani kolumbaariumi sulgemise taotluse esitamise täiskogu ette hääletusele. See hääletus sai möödunud novembris vajalikud 2/3 poolthääled.
Enne seda koosolekut oli grupp „Friends of St. Peter’s” Eesti Elus ja Estonian World Review’s kirjutanud artikleid, milles väitsid, et nendel on olemas kirikuhoone päästmiseks äriplaan. Juhatus oli valmis toetama hästi läbimõeldud ja konkreetset plaani. Juhatus palus neil seda kogudusele esitada. Kahjuks selgus, et neil unistus oli, aga äriplaan tegelikult puudus.
Kolumbaariumi sulgemine ja selles paiknevate urnide ümbermatmise kulu on nii suur, et seda on võimalik teha ainult siis, kui kinnistu müügileping on sõlmitud. 25. märtsil toimunud EELK Toronto Peetri koguduse täiskogu erakorralisel koosolekul toimus hääletus kiriku kinnistu ostupakkumise suhtes. Sellel hääletusel jäi ostupakkumise 2/3 hääteenamusega vastuvõtmisest puudu 3 häält. Kuna see otsus protseduurilistel põhjustel apelleeriti, ei saa koguduse juhatus ühtegi sammu antud küsimuses (kaasa arvatud tagasiastumine) enne teha, kui on korraldatud samas küsimuses uus hääletus. See toimub 31. mail.
Rõhutame, et juhatuse soov on, et meie koguduse liikmed ja Toronto eesti kogukond mõistaks koguduse tegeliku olukorra tõsidust. Selleks on käesolevas artiklis esile toodud kõik olulisimad sammud, mida juhatus on püüdnud teha selleks, et meie kogudust teenida nii, et kogudus ei peaks maksuvõimetusse sattumise pärast kaduma. Tuletame meelde, et Peetri kirik kuulub kogudusele ning ainult meie täisõiguslikel koguduse liikmetel on õigus koguduse kinnistu müügi üle otsustada.
EELK Toronto Peetri koguduse juhatus
