Eelmisel aastal hukkus maailmas sõja kajastamisel 64 ajakirjanikku, mis teeb mullusest ajakirjanike jaoks viimaste aegade traagilisema, selgub Rahvusvahelise Pressiinstituudi eelmise aasta ülevaatest.


Iraagis hukkus möödunud aastal 19 ajakirjanikku, neist 14 sõja ajal ja 5 sõjajärgsel perioodil. Veel kaks jäi teadmata kadunuks ning neid peetakse samuti hukkunuks.

Ajakirjanikke sai Iraagis surma suitsiidirünnakutes, nii vaenlase kui omade tule läbi, õnnetusjuhtumite ning äkilise haigushoo tõttu.

Iraagi kogemus sundis meediat taas pöörama tõsist tähelepanu turvalisusele, pannes samas ka sõjaväelased üle vaatama ajakirjanike kaasamise küsimusi, suhtlemist ajakirjandusega sõjatingimustes ning ajakirjanike hukkumise uurimise meetodeid.

Pressiinstituut märgib, et Iraagis saanuks vältida mitmeid surmajuhtumeid, kui sõduritele lahinguväljal oleks ajakirjanike asukoha kohta antud samasugust infot, nagu seda said nende ülemused.

Väljaspool Iraaki kaotas eelmisel aastal elu 45 ajakirjanikku.

Kõige ohtlikumaks piirkonnaks oli Aasia, kus tapeti 19 ajakirjanikku, neist 7 Filipiinidel, 3 Nepaalis ja 3 Indias.

Ameerikas hukkus 17 reporterit, neist 9 Colombias, mis on ajakirjanike jaoks üks maailma kõige ohtlikumaid riike.

Euroopas hukkus 4 ajakirjanikku, neist 3 Venemaal ja üks Ukrainas.

Aafrikas sai Cote d'Ivoire'i rahutuste kajastamisel surma 2 reporterit.

Palestiina aladel hukkus 2 ajakirjanikku.

Märkmed: