Ruut Ajaloolane pakub välja Eesti-poolse nägemuse Eesti-Vene poliitilisest deklaratsioonist

Eerik-Niiles Kross kirjutas vastukaaluks Venemaa poolt Eestile pealesurutavale poliitilisele deklaratsioonile teksti, mille hoopis Eesti võiks Venemaale allakirjutamiseks pakkuda.

Kross lähtub samast loogikast ja retoorikast, millele oli üles ehitatud Vene poole tekst, mis ilmus Eesti Päevalehe tehtud mitte-ametlikus tõlkes 21. jaanuari lehe arvamusküljel.
Päevaleht soovitab kahte teksti lugeda– võrrelda neil poliitikutel ja ametnikel, kes on arvanud, et Vene deklaratsioon ”käib kah”.

Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon, juhindudes püüdlusest kahepoolsete suhete parandamise poole üksteise huvide arvestamise alusel, märkides ära positiivseid muudatusi ja demokraatlikke ümberkorraldusi, mis leidsid maailmas aset pärast külma sõja lõppu, eriti toonitades demokraatia arengu olulisust endise N Liidu poolt varem ikestatud või okupeeritud riikides, juhindudes ÜRO põhikirjast, nendest kohustustest, printsiipidest ja normidest, mis on kinnitatud Helsingi lõppaktis, Euroopa julgeolekuhartas, teistes OSCE dokumentides, Euroopa Nõukogu põhikirjas, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingus, alla kriipsutades valmisolekut ka tulevikus arendada regionaalset koostööd, teatavad alljärgnevast:

Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon loevad hädavajalikuks avada uus peatükk vastastikuste suhete ajaloos, astuvad välja koostöö aktiviseerimiseks kõigis suundades ja vastastikuse dialoogi eest eri tasanditel usalduse tugevdamise ja vastastikuse mõistmise eesmärgil.

Pooled konstateerivad, et Venemaa ja Eesti rahvad elasid tuhat aastat kõrvuti vastastikuste röövretkede ja kallaletungide olukorras, kuni Venemaa kaheks sajandiks Eesti territooriumi vägivaldselt enda külge liitis. Kommunistide võimuhaaramise järel Venemaal ei tunnustanud Lenini valitsus Eesti rahva enesemääramisõigust ja tungis iseseisvuse välja kuulutanud noorele riigile sõjaliselt kallale. Kahjuks ei saanud kahe riigi rahvad rahulikult, vägivalla ja konfliktideta lahku minna, kui nad otsustasid ehitada suveräänsed riigid. Kahjuks okupeeris N Liit rahvusvahelist õigust rikkudes ja Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollidele toetudes 1940. aastal Eesti Vabariigi ja taasokupeeris selle 1944. aastal.

Väljendades kaastunnet inimsusvastaste kuritegude, genotsiidi ja sõdade ohvritele, peavad Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon tähtsaks, et kahe riigi teadlased jätkaks tööd ühise mineviku igakülgsel tundmaõppimisel, mis vajab objektiivset hinnangut. Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik rõhutavad Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 1983 resolutsiooni ajaloolist tähtsust, millega mõisteti hukka Eesti okupeerimine N Liidu poolt ning kinnitavad, et nad toetavad ka edaspidi täiel määral selle resolutsiooni põhimõtteid. Samuti jätkavad Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon 14. juuni tähistamist Balti riikide vabaduse päevana.

Pooled kinnitavad, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline riigipiir on kindlaks määratud 2. veebruari 1920 sõlmitud rahulepinguga. Pooled märgivad selle dokumendi suurt tähtsust kompleksi kahepoolsete suhete arenguks ja võtavad ette samme selle dokumendi kõigi põhimõtete kiireks rakendamiseks.

Eesti annab Venemaale abi

Pooled tunnistavad, et EL-i laienemisel on mõju Vene Föderatsiooni poolt 1945 okupeeritud Ida-Preisimaa, nn Kaliningradi oblasti unikaalsele asendile. Samal viisil rõhutavad pooled Eesti Vabariigi ajutiselt Vene Föderatsiooni kontrolli all oleva territooriumi erilist tähtsust Eesti Vabariigile ning teevad kõik, et kuni Tartu rahulepingu täieliku rakendamiseni toimuks Eesti Vabariigi kahe osa vahel Eesti Vabariigi kodanike ja kaupade takistamatu liikumine.

Vene-Eesti suhete materiaalse baasi tugevdamise eesmärgil leppisid pooled kokku arendada suhteid Venemaa ja EL-i vastastikuste suhete põhimõtteid järgides. Pooled tõdesid rõõmuga, et selles asjas ei ole tarvis erilisi Vene-Eesti valitsustevahelisi komisjone, mis vabastab ametnikke mõttetutest koosolekutest.

Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik kavatsevad jätkata pingutusi soodsa kliima loomiseks vastastikuse kaubanduse ja investeeringute arendamiseks, mille eelduseks on Venemaa seadusloome viimine WTO nõuetele vastavaks ning euroopaliku ärikultuuri järkjärguline juurutamine Venemaal. Eesti annab selles vallas edaspidi Venemaale abi.

Seoses Eesti liitumisega Euroopa majandus-, julgeoleku- ja kaitsestruktuuridesse ei saa jätkuda Eesti sõltuvus Vene energeetika ja transpordiinfrastruktuurist. Eestist saab esimene Vene Föderatsiooni naaberriik, mille suhtes Venemaa ei rakenda imperialistlike eesmärkidega energeetika- ja majanduspoliitikat.

Pooled annavad suure tähenduse koostööle kauakestva keskkonnamonitooringu alal, merekeskkond kaasa arvatud. Venemaa suunab oluliselt enam vahendeid reostuse lõpetamiseks Soome lahes ja Peipsi järves.
Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik peavad hädavajalikuks jätkata ja igakülgselt tugevdada kahepoolset koostööd justiits- ja õiguskaitse alal. Hea tahte märgina annab Venemaa rahvusvaheliste ekspertide jälgimisel kohtu alla veel elus olevad N Liidu julgeolekutöötajad, kes viisid okupeeritud Eestis läbi tsiviil-elanikkonna tapmisi, küüditamisi ja poliitilistel põhjustel tagakiusamist. Eesti Vabariigi nõudmise korral antakse seesugused isikud välja Eesti Vabariigi õiguskaitseorganitele. Samuti annab Venemaa Eestile üle endise N Liidu Julgeolekukomitee kõik Eestit puudutavad arhiivid ning Eestis tegutsenud ja seni tegutsevate agentide nimekirjad.

Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik märgivad ära kultuuri-alase koostöö püsivat tähtsust, mis aitab kaasa kahe riigi rahvaste vastastikuse mõistmise ja vastastikuse vaimse rikastumise kasvule. Pooled teatavad rahuldustundega, et Venemaa on tagastanud Eestile Tartu Ülikooli varad, Eesti presidendi ametiraha ja suure hulga Eestist röövitud kultuuriväärtusi.

Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik jälgivad rangelt kahepoolsete ja mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute tingimusi ja kohustusi rahvusvähemuste õiguste kindlustamise ja kaitse alal, neid piiranguteta tõlgendades, samuti võrdsete võimaluste loomisel poliitikas, tööhõives ja hariduses. Venemaa lõpetab Eestis elava vene vähemuse manipuleerimise oma poliitilistes ja imperialistlikes huvides ning Eesti alusetu süüdistamise inimõiguste rikkumises. Eesti annab Venemaale abi soome-ugri vähemusrahvaste õiguste igakülgsel tugevdamisel.

Seoses Eesti kuulumisega EL-i ja NATO-sse mõistab Venemaa, et pooled ei saa sageli harrastada konsultatsioonide praktikat rahvusvahelise poliitika aktuaalsetes probleemides ning neil on sageli erinevad seisukohad küsimustes, mida arutatakse rahvusvahelistes organisatsioonides.

Vene luurajad Eestist välja

Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik on valmis OSCE raamides konstruktiivselt koostööd tegema eesmärgiga tasakaalustada selle turvalisuse kolm mõõdet: sõjalis-poliitilist, majanduslikku ning ökoloogilist ja inimlikku, saavutada kõrgendatud nõudmist OSCE järele ja tema rolli kasvu Euroopa ja maailmapoliitika muutuvate reaalide tingimustes.

Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik väljendavad toetust Euroopa tavarelvastuslepingule (CFE). Seoses uue leheküljega Eesti-Vene suhetes viib Venemaa Pihkva oblastist teistesse Venemaa piirkondadesse kõik ründeväeosad. Alates käesoleva deklaratsiooni allakirjutamisest lõpetab Vene Föderatsiooni lennuvägi Eesti õhuruumi rikkumised. Samuti lõpetab Vene Föderatsioon katsed sekkuda Eesti sisepoliitikasse varjatud vahenditega ning sulgeb Tallinnas Vene saatkonnas ning konsulaatides Tartus ja Narvas tegutsenud SVR, FSB, GRU ja FAPSI luurejaamad. Kõik Vene Föderatsiooni luurajad lahkuvad Eesti Vabariigist 24 tunni jooksul selle deklaratsiooni allakirjutamisest.
* * *
Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik on veendunud selles, et esitatud eesmärkide saavutamine aitab tõsta kahe riigi vahelised suhted veelgi kõrgemale tasemele ja samuti aitab kaasa usalduse ja stabiilsuse tugevdamisele Balti mere regioonis ja Euroopa kontinendil tervikuna.

Vladimir Putin, Vene Föderatsiooni president
Arnold Rüütel, Eesti Vabariigi president

Märkmed: