Luureekspert Eerik-Niiles Kross leiab, et 16 aasta pikkune vangistus riigireetmises süüdi mõistetud Aleksei Dressenile on korralik karistus ja prokuratuuri nõustumine kokkuleppemenetlusega tugevad ja vajalikud signaalid.
Hermann Simmi ja Aleksei Dresseni juhtumid näitavad Krossi sõnul, et riik on täiskasvanuks saanud.
„Reetureid suudetaks tabadada ja neid karistatakse nii nagu peab,“ ütles Kross Delfile. „Ei ole mõnele Euroopa pehmoriigile omast kommet taolised juhtumid vaiba alla lükata ja riigireeturid pensionile saata.“
Ta hindas, et Eesti on venelaste luuretegevuse vastu paremini kaitstud kui nii mõnigi liitlane, seda mitte ainult tehniliselt või operatiivselt, vaid ka psühholoogiliselt. „Rahva põlgus on siin üksmeelne,“ leidis Kross. „Riigireeturite vahelevõtmine on küll masendav, kuid samas hoiab meeles tõhusa riigikaitse ja vastuluure vajadust."
Venemaa huvi on Eestit mõjutada
Krossi sõnul joonistuvad Venemaa praeguse režiimi välispoliitilised huvid üsna kenasti välja president Putini viimastes välispoliitilistes artiklites ja sõnavõttudes.
„Venemaa ambitsioon on jätkuvalt olla Läänele vastanduv jõukeskus, mis on tugev, mida respekteeritakse ja mis dikteerib nõndanimetatud oma mõjusfääris oma julgeolekupoliitlised huvid,“ ütles Kross.
„Venemaa huvi Eesti vastu lähtub ja on alati lähtunud Venemaa enda julgeolekupoliitlistest huvidest,“ selgitas Kross. „See tähendab, et huvi ei ole mitte niivõrd selle vastu, mis Eestis toimub, vaid selle vastu, kuidas Eestit toimuvat mõjutada, kuidas siin oma mõju garanteerida.“
Venemaa huvi on NATO nõrgendamine
Krossi sõnul on Venemaa üks olulisemaid välispoliitilisi eesmärke NATO nõrgendamine, sest venelased näevad maailma endiselt suure vastasseisuna. „Vastavalt tuleb venelaste tegutsemist siin vaadelda ka NATO kontekstis, sest nende arvates on Eesti nõrgestamine ka NATO nõrgestamine,“ ütles Kross. „Kahjuks tähendab Dressenite olemasolu, et mõnikord õnnestub neil meie kaitseliinidest läbi murda.“
Seda enam on korralik karistus ja prokuratuuri nõustumine kokkuleppemenetlusega Krossi sõnul tugevad ja vajalikud signaalid. „Esiteks näitavad need, et KAPO usub, et Dressen rääkis meile kõik ära, mida teadis ehk siis venelaste seisukohalt vaadates „läks lõhki“,“ selgitas Kross. „Teiseks näitab 16 aastat karistust, et riigireeturil pole isegi koostööle asudes loota leebusele.“
Saladuste hoidmine ei ole eestlasele harjumupärane
Krossi sõnul on loomulik, et Venemaa tunneb huvi Euroopa Liidu ja NATO saladuste vastu ja neid proovivad Vene eriteenistused hankida kõikjal, kus leidub potentsiaalne juurdepääs. Selles mõttes ei ole Eesti olukord tema sõnul oluliselt erinev mõnest vanast Euroopa riigist.
„Eestis on venelastel mõnes mõttes lihtsam tegutseda, sest kultuurikontkest on tuttavam ja saladuste hoidmine ei ole eestlasele ikka veel harjumupärane,“ oli Kross kriitiline. „Ent teisest küljest ollakse Eestis venelaste vaenulikust huvist kordades teadlikumad kui mugavas Lääne-Euroopas.“
