Eerik Purje on Eesti Elu tunnustatud ja viljakas kaastööline. Ta võib võrdse eduga kirjutada igal teemal ning on meie ühiskonna üritustel asendamatu reporter ja esineja. Tema nauditavaid ja lahedaid kirjutisi võib lugeja leida küll igast meie lehest. Kui palju kiidusõnu ta nende eest kuulnud on, teab ta ainult ise.

Ehkki ajalehe kaudu on pisut imelik avaldada tänu kaastöölisele, ei saa seda siinkohal seda tegemata jätta. Nimetame teda omavahel „maailma parimaks kaastööliseks“, kes alati ja heatujuliselt on valmis tõttama järgmisele üritusele või mõnda ülevaadet kirjutama.

Nüüd on Eerik Purje ajakirjanduslik ja kirjanduslik tegevus pälvinud tunnustust ka kodumaal.

Eesti Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood kuulutasid 2004. a. sügisel välja eluloovõistluse „Sõja mõjud minu ja meie pere elus“. Võistlustele laekus 191 tööd. Enamik töid olid eestikeelsed ja saadeti võistlustele Eestist, kuid oli ka väliseestlaste kirjutisi. Eerik Purje osales sellel võistlusel, saates sinna ka oma töö.

Võistluse zhürii liige Rutt Hinrikus kirjutab, et Eerik Purje võistlustöö äratas tähelepanu ja paistis silma mitte ainult Eestist saadetud tööde hulgas, vaid kõigi 191 võistlustöö seas „värske vaatepunkti poolest“, mistõttu talle määrati eriauhind — raamat.

Võistlusel olid esindatud paljud ajajärgule iseloomulikud teemad: Saksa sõjavägi — erinevad väeosad ja erinevad saatused; Nõukogude väkke mobiliseeritud (tööpataljon, korpus); sõjapakku minejad: lahkujad, ajutised lahkujad, tagasipöördujad, aga ka kojujääjad ja nende ellujäämine, eriti perioodil 1944—1956. Sellest perioodist on erilisi lugusid, mis puudutavad vastupanuliikumist; on küüditatute ja sõjaaegsete laste mälestusi. Enamasti kirjutati tagasivaates, kuid oli saadetud ka ärakirju sõjaaja päevikuist.

Võistlustööd olid ühtlaselt heatasemelised, mistõttu zhüriil koosseisus — Toronto ülikooli professor Jüri Kivimäe (esimees), Terje Anepaio (Eesti Rahva Muuseum), Rutt Hinrikus (Eesti Kirjandusmuuseum), Tiiu Jaago (Tartu Ülikool), Tiina Kirss (Tartu Ülikool, Toronto Ülikool), Olaf Mertelsmann (Tartu Ülikool), Aigi Rahi-Tamm (Tartu Ülikool) ja Viire Villandi — oli väga raske parimaist parimaid välja valida. Otsustati anda välja kaheksa võrdset auhinda järgmistele autoritele: Ants Haljamaa, Urve Pärt, Boris Raag, Hans Rebane, Imbi Tomberg, Helju Viires ja Harald Võsu ning postuumselt Erich Arak.

Määrati ka mitmeid eriauhindu: Eriauhinna põneva eluloozhanri eest pälvis postuumselt väliseestlane Raoul Edari, kes on oma elukäigu üles tähendanud mahuka koomiksina. Võistlusele elukirjeldusi lähetanud Hillar Palamets pälvis eriauhinna pikaajalise kogumistöö eest, aga ka Endel Männisalu, Õie Pärnalaas, Eerik Purje (eriauhind sõjakogemuse mitmekülgse interpreteerimise eest), Erich Talve ja Valentina Zobel.

Võistluse pidulik lõpetamine ja auhindade kätteandmine toimus 13. mail Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Tartus Vanemuise 42.

Märkmed: