Tallinna Tehnikaülikooli jaoks on läbi aastakümnete tudengite toetamisel olulist rolli mänginud Kanada heategevusorganisatsioon EERO läbi oma panuse Eesti haridusse, tervishoidu ja kogukondlikesse ettevõtmistesse. Kokku on fond Eestis jaganud enam kui 3,7 miljoni dollari väärtusest toetusi. EERO Kanada juhataja Mari Ann Tammarkilt uuris fondi tegevuse kohta Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi juhataja Elinor Toming.

Tallinna Tehnikaülikoolis tuntakse nimelühendit EERO eelkõige läbi tudengitele mõeldud Arengufondi stipendiumite. Kes aga on EERO, need head inimesed ja organisatsioonid, kes EERO fondidesse panustavad?

Eesti Oikumeeniline Abistamisorganisatsioon ehk EERO on Kanada heategevusorganisatsioon, mis keskendub Eesti toetamisele juba aastast 1990. Olen EERO üks asutajaliikmeid, teine on praegune Eesti aukonsul Torontos Laas Leivat. EERO erinevatesse fondidesse ja tegemistesse panustavad enamasti Torontos elavad Eesti juurtega inimesed ja nende lähikondlased.

Toetajaid saame jagada nelja erinevasse gruppi. Esimene grupp ehk enamus neist on 1944. aastal Eestist Kanadasse põgenenud ja nende järeltulijad.

Teine grupp on nö Alberta-eestlased, kelle vanavanemad läksid Kanadasse enne Esimest Maailmasõda. Mõned järeltulijad on aktiivsed Eesti toetajad.

Kolmas grupp toetajaid on eestlased, kes jõudsid Kanadasse 80-90ndatel aastatel. Neid on pigem vähe, kuid nad on kenasti kogukonda sulandunud. Nende lapsed on käinud kohalikus Eesti täienduskoolis. Ja sellega seonduvalt on tugev side Eesti ja riigi käekäiguga.

Neljas grupp on kanadalased, kes tunnevad eestlasi kas kooli või töö kaudu või on nö „isehakanud eestlased“, kellele läheb Eesti väga korda. Mitmed on ka eesti keele ära õppinud ja nii mõnedki Eestis käinud. Praegu liigub info võimalike toetajateni läbi kogukonna, aukonsulite, tuttavate, fondi nõukogu ja kohalikud eesti ajalehed. Võrgustik on nende aastatega väga tugevaks saanud.

Millistel väärtustel ja suundadel teie tegevus põhineb?

Meie kogukonnas on paljudel inimestel siiani mentaliteet ja mõtlemine „Mida saan mina teha, et Eestit aidata?“. Vabatahtlik töö on Kanadas au sees ja väärtustatud.

1990-ndate alguses organiseerisime EEROpaki aktsiooni, kus müüsime kaste kogukonna eestlastele, kes täitsid need riiete ja tarbeesemetega, mis saadeti suurte konteineritega Eestisse ja toimetati seal sugulaste ja tuttavate kodudesse. Sel ajal oli Eestis just nendest asjadest puudus ja nii said Kanadas elavad pered toetada rohkem inimesi kui lihtsalt oma sugulasi. EEROpaki aktsiooni puhastulu läks 100% haiglate, lastekodude ja koolide varustamiseks. Taasiseseisvumise algusaastatel saatsime läbi EERO toetajate Eestisse näiteks kiirabiauto Hiiumaale, ravimeid, haiglatele aparatuuri, koolidele paljundusmasinaid, arvuteid jne.

Kanada riik toetas samuti mitmeid eraldi projekte Balti riikides. Läbi nende on EERO vahendusel Eestisse jõudnud üle 700 000 dollari, peamiseks suunaks õpetajate, hambaarstide ja arstide hariduse toetamine.

Inseneriõpilaste toetus põhineb eraisikute vabatahtlikel annetustel.

Milline on olnud suurim toetus, mida EERO on saanud?

Suurimad annetused tulevad ikkagi testamentide ja päranduste kaudu. Tavapäraselt on nende suurus 20 000 - 150 000 dollarit. Suurim annetus on olnud üle 600 000 dollari.

Huvitav on märkida, et tihtipeale inimesed, kes tähistavad oma 70. sünnipäeva, ei soovi enam kingitusi. Tihtipeale palutakse kingi asemel toetada fondi või siis kogutakse summa kokku ning tehakse ühekordne annetus. Siinkohal julgustan ka Eesti ettevõtteid ja edukaid eraisikuid ülikooli toetama.

Milliseid algatusi ja tegevusi EERO toetab?

Meie initsiatiiv on toetada Eesti haridust, tervishoidu ja kogukondlikke ettevõtmisi. Lepingud on meil Eestis seitsme erineva organisatsiooniga, kes haakuvad meie missiooni ja valdkonnaga.

Aastakümnete jooksul oleme saanud toetusi jagada enam kui 3,7 miljoni euro väärtuses. 2022. aastal oli toetuste summa enam kui 500 000 eurot – sealhulgas annetused Eestisse jõudnud Ukraina naiste ja laste toetamiseks, aga ka ERSO kontsert ja TalTechi stipendium.

Tihtipeale leiavad annetajad ka ise projekte ning algatusi, mida nad soovivad toetada. Näiteks on nad kokku puutunud mõne konkreetse valdkonna inimestega - arstide, teadlastega jne. Nii see sidusus tihtipeale tuleb. Ka haridus on eestlastele alati olnud väga tähtis. Õnneks ringkond, kellel on võimalik õpilasi, koole, haridust, on palju laiem kui 100 aastat tagasi.

EERO on Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele stipendiume välja andnud alates 1992-st aastast.

Miks te seda teete?

EERO esimene stipendiumileping sõlmiti Tallinna Tehnikaülikooli rektoriga. Arengufondi sihtasutusena tol hetkel veel ei olnud. Aktiivselt suhtlesin ma tolleaegse mehaanikateaduskonna dekaani Mihkel Pikneriga (TPI vilistlane aastast 1960).

Esmalt loodi tudengitele 1940. aastate alguses Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas õppinud Manivald Eelnurme nimeline stipendium. Isa mälestamiseks ja tema elutöö tunnustamiseks annetasid Eelnurme tütred ja lähedased EERO-le stipendiumifondi algkapitali. Sellest fondist jagati Tehnikaülikooli tudengitele stipendiume aastaid. Peale fondi lõpetamist on EERO oma nime alt stipendiumi välja andnud, nüüd kannab see nime EERO TalTech stipendium. Esimese naisena pälvis selle Eva Vellesaar, veel on stipendiumi saanud näiteks Tarvo Treimann, Verno Õige, Janek Luppin, Argo Ojamäe jt.

Jätkame seda tava, sest Tehnikaülikoolis õpetatakse selliseid erialasid, mille lõpetajad aitavad ja toetavad Eesti ettevõtete edukust ning parendavad Eesti elustandardit. Tehnikaülikooli vilistlased on edukad spetsialistid ja uute ettevõtete ning innovatsiooni algatajad. See kõik on seotud Eesti tulevikuga.

Miks EEROle ja fondi panustajatele on noorte toetamine oluline?

Tallinna Tehnikaülikooli tudengid omandavad just neid teadmisi, mis arendavad Eesti elustandardit ja muudavad looduskaitse, masinaehituse, robootika ning digitaalturvalisuse tulevikku. Need on teadmised, mis viivad elu edasi. Kui eriala lõpetajast ei saa ka tippspetsialisti, võib temast saada õpetaja, ettevõtja, ajakirjanik, poliitik. On hea, kui inimene teab ja mõistab valdkonda.

Kuidas on Eesti toetuskultuur ajaga muutunud?

Viimase 30 aastaga palju. Kaugemalt näeme me seda hästi. Eesti ühiskonna tase on selle ajaga tohutult tõusnud. Ainult rõõm on Eestis külas käia. Inimestel ja organisatsioonidel on julgust küsida ja ka vastu võtta.

Toetus- ja annetuskultuuri loomine on väga pikk töö. Julgustan ettevõtteid ja ka Tallinna Tehnikaülikooli vilistlasi enam jälgima tänaseid noori ning toetama neid õpingutes. Nemad on Eesti tulevik, Eestile oluliste sektorite eestvedajad ja loojad. Mul on ainult hea meel teha koostööd Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga.

Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi juhataja Elinor Toming

Märkmed: