Alo Raun, Postimees.ee
Salapärastel asjaoludel jäävad ära kõik 20 homseks ja ülehomseks kesklinna, pronksöö sündmustega rohkem või vähem seotud paikadesse kavandatud avalikku koosolekut.
Kui veel eile oli ürituste taga kirjas, et need toimuvad, siis täna oli «Ametlikult toimuv» asendunud teatega «ei toimu».
Postimees.ee helistas ajavahemikus kella 18.50-19.30 läbi kõigi ürituste korraldajad, keda oli kokku üksteist, kuid ühtki neist tabada ei õnnestunud.
Iga ürituse korrapidaja kontakt peab olema antud Tallinna linna kodulehel avalike koosolekute registreeringute seas.
Paraku oli enamik telefonidest kas välja lülitatud või ekslikud.
Näiteks homme kolme terve päeva kestvat prügikoristuskampaania «Teeme Ära 2008» toetusmiitingut korraldada soovinud Angeelika Somelari telefonile helistamise tuli automaatvastus: «Valitud number ei ole kasutusel.»
Omapärane oli Uue turu platsil samat kampaaniat toetada soovinud Asko Kivinuki juhtum. Tema Tallinna linnale esitatud telefonil vastas nimelt venekeelne meesterahvas, kes polnud mainitud üritusest ega isikust kuulnudki, ja oli üllatunud, et tema numbrit avalikult Tallinna linna kodulehel eksponeeritakse.
Nii laupäeval kui pühapäeval Kaarli puiestee alleel sportliku eluviisi tutvustada ja planeerida kavatsenud Agur Fuchsile tehtud kõne suundus teisele numbrile. Vastu võtnud sõber teatas, et Fuchs on välisreisil ning saabub täna õhtul. Sõber ei osanud öelda, kas homne ja ülehomne üritus toimub või mitte.
Samas on Fuchs registreerinud samasisulise ürituse samassse kohta juba ka 9. maiks, mil on pronkssõduri kuju juures harjutud tähistama Teise maailmasõja lõppu.
Eesti: 20 homset miitingut jääb ootamatult ära PM (1)
Kuumad uudised | 25 Apr 2008 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Jüriöö ülestõusu mälestajad ikka kogunesid oma rühmadesse, ja keegi midagi ei õelnud et ei tohi kohtuda. Pronksöö on muutunud Eesti jaoks analoogseks Vietnami sündroomiks, kus Eesti paanitseb ja ärritub oma maine kujundamise pärast ning keelab avaliku elu toimimist nagu see võiks ja peakski toimuma avatud ühiskonnas. See on häbematu tegu, ja näitab veelkord kui pikk on see maa mida Eestil tuleb minna enne kui ta tõepoolest võib end kuulutada vabaks maaks. Praegu mulle tundub et Eesti langeb varsti Albaania staatusesse. Ainult üks asi puudub. Meil ei ole oma Ema Teresat! Aga mis meil on, seda me ei soovi teistega jagada või siis keelata teistel midagi tegemast oma vabatahtlikul ajal. Welcome to Estonia-I don't think so!!!
Kuumad uudised
TRENDING
