Seoses 5. märtsil toimuvate Riigikogu valimistega Eestis, toob Estonian World Review (EWR) teieni Eesti suuremate parteide valimisplatvormid. Juhul kui valimisplatvormis sisaldub Eestist väljapool elavatele valijatele suunatud osa, siis toome selle ka välja.
Eesti 200 on Eesti liberaalne erakond, mis asutati 2018. Partei loojate sõnul on Eesti 200 ülesanne Eesti riigi pikaajalistele probleemidele tähelepanu juhtimine ja omapoolsete lahenduste ja reformiideede välja pakkumine.
2022 aastal valiti Eesti 200 esimeheks Lauri Hussar. Partei juhatusse valiti Kristina Kallas, Margus Tsahkna, Kadri Napritson-Acuna, Marek Reinaas, Hendrik Johannes Terras, Kalev Stoicescu, Züleyxa Izmailova ja Aleksei Jasin.
Kuigi mitmed viimase aja küsitlused on Eesti 200 erakonna populaarsuse pannud 10-15% lähedale, siis 2019. aasta Riigikogu valimistel sai erakond vaid 24 448 häält ehk 4,4%, jäädes sellega alla 5% künnise ning Riigikokku ei pääsenud.
Erakonna valimisloosung on "Meiega on võimalik, kõikide võimaluste Eesti".
Erakonna esimees Lauri Hussar ütles valimiskongressil peetud kõnes, et Eesti 200 on valmis tegema valitsuskoostööd kõikide uuendusmeelsete erakondadega, et saada Eestile uuesti hoog sisse. Tema sõnul on Eesti 200 eesmärk teha Eesti maailma parimaks riigiks.
Hussari sõnul on Eesti 200 eesmärk saavutada uus tase Eesti hariduses, julgeolekus, riigivalitsemises, tervishoius, majanduses ja energeetikas. "Me ei rahuldu vabandustega, et mitte miski pole võimalik. Meiega on kõik võimalik. Võimalik olla tark ja jõukas. Võimalik olla erinev ja eriline," ütles Eesti 200 esimees.
Eesti 200 peamised lubadused:
Haridus ja teadus
Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, suurendame õpetajate ja tugispetsialistide koolitustellimust, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.
Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühises lasteaias. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
Viime 2030. aastaks kogu Eesti üldhariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühes koolis.
Sõjaline ja elanikkonnakaitse, välispoliitika
Eesti vajab laiapindse riigikaitse arendamiseks erakondadeülest riigikaitsekokkulepet järgmiseks kümnendiks. Eraldame sõjalisele riigikaitsele kolm protsenti riigi SKP-st ning elanikkonna ja taristu kaitsele kuni kolm protsenti SKP-st. Rajame kogu Eestit katva mitmekihilise Kalevipoja kupli (õhu- ja raketikaitse integreeritud süsteemi), mis kaitseb kõiki elanikke ja elutähtsat taristut.
Arendame Eesti enda kaitsetööstust: laskemoona ja relvade tootmist Eestis, loome Eestisse tipptasemel tsiviil- ja militaarkasutusega mitmeotstarbeliste droonide arendus- ja tootmisvõime.
Võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõikidele meestele ja naistele. Elanikkonnakaitse õpe hõlmab reservi ettevalmistamist kodanikukaitseks ehk päästetöödeks, evakueerimiseks, ja reservi loomist katastroofimeditsiini tarvis.
Tugevad liitlassuhted on Eesti iseseisvuse garantii. Meie liitlassuhete fookus on riikidel, mis on Eesti jaoks olulised julgeolekupoliitiliselt ja majanduslikult. Tugevdame suursaatkondi Washingtonis, Londonis, Berliinis, Pariisis, Varssavis, Helsingis, Kopenhaagenis ja Stockholmis.
Riigivalitsemine
Usaldame ja kasutame masinaid. Digitaliseerime meie riiki põhimõttel „kõike, mida suudab teha masin, peab tegema masin“.
Teeme e-valimised võimalikuks ka mobiiltelefonis.
Seadustame nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel mandaatide saamise eelduseks 3%-lise valimiskünnise ületamise.
Anname Riigikogule õiguse peaministri pakutud ministrikandidaadi parlamentaarsel kuulamisel maha hääletada.
Lubame riigieelarvelist toetust erakondadel kasutada üksnes erakonna tegevuskulude katmiseks. Kõik valimiskampaaniatega seotud reklaami kulud peab erakond katma annetustest ja liikmemaksudest.
Rohepööre ja kliimapoliitika
Ehitame rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, tuulepargid ja laseme võrku päikeseenergia.
Ainult roheline energia toob Euroopas ja Eestis hinna alla ja lõpetab energiasõltuvuse Venemaast.
Kogu CO2 kvoodi tulud suuname kliimamuutuste mõju vähendamisega seotud projektidesse.
Kultuur
Suuname loomemajanduse valdkonna käibemaksu 15% ulatuses valdkonda tagasi.
Depolitiseerime rahvusringhäälingu nõukogu.
Loome eestikeelse kirjanduse e-raamatustamise toetusmeetme, et Eesti kultuurist ja eesti keelest saaksid osa kõik: globaalsed eestlased, haridusliku erivajadusega inimesed ja puuetega inimesed.
Majandus ja rahandus
Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne. Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kaotame maksuküüru, mille sisseviimine oli viga, mis tuleb kiiresti parandada.
Riigieelarve peab olema tasakaalus üle majandustsükli. Jooksvate kulude finantseerimiseks me laenu võtmist ei poolda.
Ülitähtis on tagada, et edukad startup ja teised ettevõtted saavad ja tahavad oma peakontorit Eestisse rajada.
Töötame välja programmi, millega võtame eritähelepanu alla inseneride ja tehniliste tippspetsialistide palkamise Eestisse.
Oleme tuumaenergia poolt. Kas Eesti vajab oma tuumajaama, on vabaturu otsustada.
Tervise- ja sotsiaalpoliitika
Loome igasse maakonda tööajavälise esmatasandi valveteenuse, kust saadakse kohest abi, nõustamist või vajadusel suunamist edasisele ravile.
Kehtestame eriõdedele väärika töötasu 2500 eurot kuus, et hea hariduse ja suure kogemusega eriõed jääksid Eesti tervishoidu.
Loome igale eestimaalasele personaalse tervisekonto, millega inimene haldab oma personaalset terviseinfot ja rahalisi vahendeid ning mille kaudu on võimalik saada tervisenõustamist.
Perepoliitika, inimõigused, kodanikuühiskond
Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus, üksikvanema toetus 150 eurot kuus.
Seame sisse riigipoolse dotatsiooni kõikidele abivahenditele, mida puuetega lapsed vajavad.
Pakume puuetega lastele täisväärtusliku elu kõiki võimalusi. Mänguväljakud, spordikeskused ja kõik vaba aja veetmise kohad peavad olema puuetega lastele ligipääsetavad ja pakkuma valikut atraktsioone.
Algatame perekonnaseaduse paragrahv 1 lg 1 muutmise, sõnastades selle ümber selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.
Soovime, et Riigikogus kui rahva esinduses oleks naiste osakaal lähedasem nende osakaalule ühiskonnas.
Põllumajandus
Tagame Eesti toidujulgeoleku ja toetame kodumaist toidutootmist,
Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul.
